Tehasest sirguski teatrimaja

Narva endises Baltijetsi tehases avatakse kolme mitmeotstarbelise saaliga Vaba Lava teatrikeskus.

TAMBET KAUGEMA

1. detsembril avatakse projektiteatri R.A.A.A.M ja Vaba Lava ühise dokumentaallavastusega „Transiit. Peatage muusika“ ning 11. detsembrini kestva etenduskunstide nädalaga Vaba Lava Narva teatrikeskus. Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv ning Narva teatrikeskuse juht Anželika Štõkalov kinnitavad, et ülioluline on tuua Ida-Virumaale professionaalset ja eksperimentaalsemas laadis teatrit.

Milline oli teie suhe Narvaga enne Vaba Lava?

Anželika Štõkalov: Minu isa on pärit Narvast, ta sündis sõjajärgses laagris, mis asus Narva sadamas. Kui ta läks Venemaale arstiks õppima, kohtas ta toonases Kalinini linnas – nüüd on see Tver – minu ema. Isa tõi ema Narva, sest nõukogude ajal oli Eestis Venemaaga võrreldes märksa parem elada. Mina olen peaaegu kogu aeg elanud Narvas, välja arvatud neli aastat, mil õppisin Kuressaares turismi- ja toitlustuskorraldust. Seega on minu juured nii Eestis kui ka Venemaal, ent kindlasti loen ennast narvakaks.

Kristiina Reidolv: Põlise tartlasena ei olnud minu suhted Narvaga enne Vaba Lava ehitust kuigi tihedad, ehkki muidugi olin ka varem piirilinnas käinud. Seetõttu on mul hea meel, et olen nüüd Narvas ja Ida-Virumaal palju ringi sõitnud ning saanud tuttavaks selle kandiga, mis on tõesti unikaalne. Narvas olen kogenud imelist rahu – ärkad hommikul hotellis ja kirikukellad löövad. Siinne atmosfäär on teistsugune kui Tallinnas või Tartus.

Mis on Narva eripära? Millega ta eristub teistest linnadest?

Štõkalov: Muust Eestist eristub Narva selle poolest, et valdav osa selle linna elanikest räägib emakeelena vene keelt. Kindlasti avaldab mõju ka asukoht Eesti ja Venemaa piiril: emakeeles on ikka lihtsam infot vastu võtta, mistõttu on siinsete inimeste tähelepanu suunatud paljus Venemaale. Sellest on tingitud mõningane isoleeritus Eesti elust.

Reidolv: Vene keelt kõnelevaid inimesi on Narvas tõesti palju, ent ei saa unustada, et nende seas on ka erisuguste rahvuste – rohkem kui 40 – esindajaid. Ajaloolistel, sotsiaalmajanduslikel ja geograafilistel põhjustel on neil kujunenud omamoodi piirkondlik identiteet. Tahaks loota, et Vaba Lava Narva teatrikeskuse tegevus aitab tugevdada kohalike identiteeti nii eestivenelastena kui ka vene keelt kõnelevate eurooplastena. Igatahes Vaba Lava tegemiste vastu tuntakse huvi, sageli olen kogenud sooja ja toetavat vastuvõttu.

Miks on Narva vaja Vaba Lava? Millised on narvakate ootused?

Reidolv: Narvas seni polnud nüüdisaegset avatud teatrikeskust. 1980. aastatel kees siin vilgas teatrielu, oli mitu näitetruppi ja korraldati festivale. Nüüdseks on see traditsioon närbunud – harrastustruppe küll on ja ka lasteteater Ilmarine, kuid professionaalset teatritegemist kohtab vähe. Peterburist aeg-ajalt teatrid küll käivad, ent Eesti teatrite lavastusi ja ka Euroopa teatrit näeb Narvas üliharva.

Rääkisin Sillamäe koolis Vabast Lavast ning seal selgus, et gümnaasiumiõpilaste hulgas on palju neid, kes pole üldse kunagi teatris käinud, ehkki Sillamäe ei asu ju Narvast kuigi kaugel. Lastel ja noortel puudub kogemus ja harjumus teatris käia, mistõttu on ülioluline tuua sellesse piirkonda professionaalset teatrit.

Štõkalov: Korraldasime küsitluse, mida narvakad ootavad Vabalt Lavalt. Vastanuid oli ligi 500 ja nende soovid ulatusid lasteteatrist kuni meistriklasside korraldamiseni – esindatud olid kõik žanrid kuni ooperini välja. Narva Vabalt Lavalt oodatakse ja loodetakse palju.

Kui palju ruume ja millised mahuvad uue teatrikeskuse katuse alla?

Reidolv: Vaba Lava on renoveerinud endise Baltijetsi tehase ühe tiiva. Uues teatrikeskuses on kolm saali. Kõige suuremas, 216 istekohaga black box’i tüüpi saalis on põrandapinda 371 m² ning kõrgust kuni valgussildadeni kuus ja pool meetrit. Niisuguses mitmefunktsioonilises saalis saab välja tuua väga erisuguseid teatrilavastusi, anda ka tsirkuseetendusi ja kontserte, korraldada konverentse. Arhitektuuribürooga Allianss Arhitektid, kes on projekteerinud ka Vaba Lava Tallinna keskuse, tegime Narva keskuse kujundamisel tihedat koostööd ning lähtusime sealjuures oma kogemustest Tallinna hoone ehitamisel. Tulemuse põhjal saab nüüd öelda, et planeeringult, proportsioonidelt ja tehniliste võimaluste poolest on Narva keskus Tallinna omast veelgi parem.

Suuruselt keskmist, umbes 70-kohalist stuudiosaali, kus põrandapinda on 136 m² ja kõrgust kuus meetrit, jagame vaheldumisi oma allrentniku Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR). ERR hakkab seda kasutama telestuudiona ning Vaba Lava saab selles kammerlikumas saalis tuua välja mahult väiksemaid lavastusi, teha proove, korraldada õpitube ja residentuure. Esimesel korrusel, kohe kohviku kõrval, asub kõige väiksem (82 m²), umbes 50-kohaline saal, mis on sobilik lasteteatrile, aga ka seminarideks jms.

Teatrikeskuse majutusosas on neli kaheinimesetuba, kööginurk, elutuba, väike saal lugemisproovide korraldamiseks. Kõik see on sobilik residentuuriks ja lavastuste väljatoomiseks, sest eri suuruses saalid on samuti kohe käepärast.

Štõkalov: Lava taga on grimmitoad, garderoobid, muu vajalik.

Narva Vaba Lava on eelkõige teatrikeskus. Millises proportsioonis hakkab mängukavas olema teiste teatrite külalisetendusi ning kui palju Vaba Lava enda tehtavat? Kuivõrd erineb Narva programm Tallinna omast?

Reidolv: Vaba Lava visiitkaart on kuraatoriprogramm, mille panevad kokku kaheks hooajaks valitavad kuraatorid. Oleme otsustanud: kui hooaja kestel tuuakse kuraatoriprogrammi raames välja keskmiselt kuus uuslavastust, siis neli neist esietenduvad Tallinnas ja kaks Narvas. Nii et ka Narva jagub esietendusi. Lavastused hakkavad roteeruma: Tallinnas esietendunud lavastusi näidatakse ka Narvas ja vastupidi.

Uuendusena hakkab Vaba Lava peale kuraatoriprogrammi tegema koostöölavastusi. Pisut on saadud inspiratsiooni „EV 100“ teatrisarjast „Sajandi lugu“, milles loositi suured ja väikesed teatrid koostööks paaridesse. Proovime seda traditsiooni Eesti teatriruumis jätkata, plaanis on koostöölavastused Vene teatri, R.A.A.A.Mi ja teistega.

Kolmanda suunana on Narva Vaba Lava teatritele külalisetenduste andmise paigaks. Tallinna keskus sai loodud eeskätt väike- ja projektiteatrite tarvis, Narva maja ootab aga igas suuruses teatreid võõrusetendustele. Eesti Etendusasutuste Liidu (EETEAL) eestvedamisel ja kultuuriministeeriumi toel käivitatakse 2019. aastal programm „Eesti teater Narvas“, tänu mille rahalisele abile hakkavad liidu liikmed andma Narvas regulaarselt külalisetendusi.

Vaba Lava neljas tegutsemissuund on rahvusvahelised suhted nii Venemaa kui ka Euroopaga. Narva teatrikeskus avatakse 1. – 11. detsembrini kestva etenduskunstide nädalaga, külla tulevad mitme riigi teatrid. Rootsi Kuninglik Draamateater mängib Anna Petterssoni visuaaleksperimentaalset feministlikku lavastust „Hedda Gabler“. Leedu Riiklik Draamateater toob dokumentaallavastuse „Roheline aas“, milles räägitakse Ida-Virumaa sarnasest Visaginase piirkonnast Leedus ja sealsest Ignalina tuumaelektrijaamast. Soome nüüdistsirkuse lipulaev Race Horse Company näitab oma uuslavastust „Urbotek“ ja korraldab lastele õpitube.

Tahame Narvas ellu kutsuda rahvusvahelise etenduskunstide festivali, sest huvi meie piirilinna vastu on välismaal suur.

Peterburi on Narvale lähemal kui Tallinn, vähemasti kilomeetrite poolest. Kui tihedaks kujunevad kontaktid Venemaa kultuuritegijatega?

Reidolv: Esimesed kontaktid sünnivad juba etenduskunstide nädalal. Avalavastuse „Transiit. Peatage muusika“ lavastaja Dmitri Jegorov on Venemaalt, Peterburi Masterskaja teater toob aga Narva lavastuse „Vanem poeg“. Narvakate huvi Venemaa teatri vastu on suur ja ühtlasi on ka juba Peterburi teatrid uurinud võimalusi tulla Narva võõrusetendustele. Venemaa teatritega aitab sidemeid luua Tallinna Vaba Lava kunagine kuraator Oleg Lojevski, kes otsib sobivaid lavastajaid ja lavastusi, pakub ideid, samuti on sellega abiks Vaba Lava juhatuse liige Märt Meos ja projektiteater R.A.A.A.M.

Millised kultuurivaldkonnad peale teatri on Narva Vabal Laval veel esindatud?

Reidolv: Vaba Lava katuse alla mahuvad veel kontserdid, näitused, konverentsid-seminarid. Etenduskunstide nädalal alustame koostööd Tallinna Sõpruse kinoga, et hakata teatrikeskuse stuudiosaalis regulaarselt näitama art-house’i filme.

Kas Vaba Lava avamine võiks hoogustada Narvas teatritruppide teket?

Štõkalov: See võiks olla Vaba Lava üks eesmärke. Seda tööd saab teha mitmel tasandil, alustades kas või õpitubadest ja noorteprojektidest. Kui laps või noor saab töövarjupäeval käia koos näitleja või lavastajaga teatris ringi, siis lavastusprotsessi nii lähedalt nägemine haarab kaasa ja võib-olla innustab teda siduma oma tulevikku teatriga.

Reidolv: Soomlaste Race Horse Company väljakuulutatud õpitoad täitusid väga kiiresti ja ilma suurema reklaamita, mis näitab, et teatrijanu on olemas. Lapsed ja noored tahavad kaasa lüüa, ise osaleda.

Kui palju publikut loodate esimestel hooaegadel teatrikeskusesse meelitada?

Štõkalov: Mingil määral on Narvas teatriskäimise harjumus siiski säilinud. Kui Geneva kontserdimajas või Rugodivi kultuurimajas mängivad Venemaa teatrid, siis on saalid täis, ehkki piletid neile etendustele on kaks-kolm korda kallimad, kui hakkab maksma Vaba Lava pilet. Teatrihuvi on seega olemas, Vaba Lava keskus tahab aga harjutada publikut vaatama ka eksperimentaalsemat teatrit. Narvalastele on see praegu veel uus nähtus.

Reidolv: Narvas on natuke alla 60 000 elaniku, Ida-Virumaal 150 000 elanikku. Arvestades, et Tallinna teatrikeskuses oli hooajal üle 70 000 kogukülastuse, siis kui esimestel hooaegadel suudame Narvas koguda 25 000–30 000 külastust, võime rahule jääda.