Tantsulavastuse auhind – Oksana Titova

Mall Noormets

Oksana Titova lavastus „Hamlet”. Nominente välja sõeludes oli žürii ühtpidi õnnelik, et valida oli kümmekonna lavastuse hulgast ja teistpidi raskustes, sest mitmed tööd olid meie meelest võrdsed, kuid nende hulgast tuli ikkagi valik teha.  Laureaadi osas ilmutas žürii siiski harva esinevat üksmeelt. Oksana Titova lavastatud „Hamletis” on lavakujundus, muusika ja koreograafia sulandunud üheks tervikuks, mis kasvatab etenduse ümber erilise aura. Ja pärast etendust jääb kõlama sõnum, emotsionaalne seisund, mitte üksikud (eredalt) õnnestunud hetked. On rõõm, et kaasaegse tantsu pärl etendub just Estonias. Võimas ansamblitöö.Eike Ülevainu „Välurebane”, minimalistlik ja samas mänguline, julge lavastus, mis on inspireerinud tegijaid sellele ka  järge lavastama.  Esmapilgul tundub, et on kaldutud eklektikasse, aga etendusega kaasa minnes ja takkajärele vaadates paistab lavastus stiilipuhas ning hästi läbi komponeeritud. Rõõm koreograafi arengulisest hüppest! Dmitri Hartšenko „Piaf” – südamega tehtud lavastus. Respekt nimitegelase vastu on nauditav. Oskuslikult on kokku lavastatud dokumentaalne (kuiv) faktiline ja (vägagi emotsionaalne) eluline pool. Lisaks keeleline paljusus, mis tõstab kokkuvõttes kunstniku ja andekuse kõrgemale rahvusest, seisusest ja riigikorrast. Fookusesse jääb Inimene. Saša Pepeljajevi „Sigmund & Freud” – nauditav vaatemänguline korrastatud kaos, julge rinnapistmine „gigandiga”. Sügav kummardus Vanemuise näitlejatele tantsulaval. On rõõm, et kaasaegse tantsu maailm oma väga erinevate (stilistiliselt, vormiliselt, ideeliselt) lavastustega on Eestis n-ö jala maha saanud ja kõnetab järjest suuremat osa tantsulembesest vaatajaskonnast.