Pealelend: Tiina Tauraite

Tambet Kaugema

Näitleja Tiina Tauraite ja traktor John Deere siirduvad täna monolavastusega „Tiina Tauraite traktor” Tallinnast Kultuurikatla aiast kuni jaanipäevani kestvale 900 km pikkusele ühisretkele mööda Eestimaad, et rääkida inimestele lugu kummalistest unistustest ning nende täitumisest. Etendusi antakse 17 paigas: lisaks Tallinnale Rakveres, Ebaveres, Kuremaal, Ülenurmel, Tartus, Elvas, Võrus, Põlvas, Sangastes, Viljandis, Olustveres, Paides, Märjamaal, Riisiperes, Keilas ja Laulasmaal. Lavastuse tõukejõuks on ilmselt teie eelmisel suvel Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis omandatud taimekasvataja diplom. Nimesid nimetamata, on teisigi teatriga seotud inimesi, kes on viimasel ajal läinud „karjavirtsahvti” õppima. Kas seda suundumust võib pidada üheks märgiks, et uussiirus on eesti teatris üha jõulisemalt kanda kinnitamas? Tiina Tauraite, näitleja ja traktorist: Kui miski kinnitab kanda, siis on see arusaam, et sa ei ole ühe ametiga kuni surmani „laulatatud”. Kunagi öeldi, et näitleja lahkub teatrist, jalad ees. Enam pole see nii. Eriti pärast majanduskriisi on inimesed, ka kunstnikud, pisut ümber orienteerumas ning peavad midagi ette võtma, et üldse ära elada. Uussiirusega ei ole sellel minu meelest midagi pistmist. Minu puhul võib rääkida asjaolude kokkulangemisest ja sobivast ajast mu praeguses elus, kui mul õnnestus minna õppima seda, mis mind on kogu elu huvitanud. Mõnes mõttes oli see ka pragmaatiline otsus: tean, et ühel hetkel meie isad enam ei jaksa, nad kaovad. Keegi peab siis nende maadel-põldudel edasi toimetama.

Kui palju on loos, mida koos traktoriga mööda Eestimaad rännates publikule jutustate, autobiograafilist ainest ja kui palju on näitekirjanikust näitleja lasknud fantaasial lennata?

Eelmise aasta festivalil „Draama” korraldas kuraator Anu Lamp näitlejatega aktsiooni „Fookuses näitleja”. Ta palus ka mul üles astuda, andes täiesti vabad käed. Otsustasin teha väikese jutukese oma põllumeheõpinguist ning tulemus sai lõbus nii mulle kui ka kuulajatele. Sealt sündiski idee kirjutada sellest monolavastuse mõõtu materjal. Alguses tahtsin, et selle kirjutaks keegi teine, kes on sellel alal juba n-ö käe valgeks saanud, ent edasi mõeldes takerdusin võõrale inimesele isiklike tunnete ja läbielamiste seletamise taha. Surusin endas kirjutamisega seotud arglikkuse maha ja proovisin ise. Tegin ettelugemise ja sain kolleegidelt kinnitust, et olen õigel teel.

Lugu on väga isiklik, ainus, mida olen teinud, on see, et võimendasin kunsti huvides mõningaid sündmusi ja tundeid, mis tervikule kaasa aitavad.

Õige põllumees suhtub oma traktorisse-kombaini nagu kodulooma, on temasse kiindunud. Kas sama saatus võib tabada ka näitlejast harrastustraktoristi, sõidate ju koos maha 900 km?

Olen juba praegu sügavalt kiindunud ning loodan, et sõit läheb hästi ning mu sõber ja kaaslane ei saa teel viga – olen ju siiski alles algaja.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht