Pealelend: Liina Tennosaar

Tambet Kaugema

Jaanuaris eesti näitlejatele meeldejääva meistriklassi andnud Peterburi lavastaja Lev Erenburg toob Tallinna kaks tema juhitava Väikese Draamateatri lavastust: 21. märtsil mängitakse Vene teatris lavastust „Madridi, Madridi” ja 22. märtsil „Orkestrit”. Millised on teie senised kokkupuuted Lev Erenburgi loominguga? Liina Tennosaar, näitleja: Detsembri keskel käisid eesti vabakutselised näitlejad ja lavastajad Peterburis õpireisil, mille korraldas sihtasutus Vaba Lava, ja selle käigus nägime ka Lev Erenburgi Peterburi Väikeses Draamateatris tehtud lavastust „Madridi, Madridi”, mis nüüd etendub Tallinnas. See lavastus meeldis mulle kohutavalt. Erenburgi eripära on selles, et ta ei omista tekstile eriti tähtsust, oluline on tegevus. Jaanuaris, olles veel selle lavastuse mõju all, kuulsin, et mu elukaaslane Egon Nuter kutsuti osalema Erenburgi meistriklassis, mida ta tuli Tallinna andma. Nurusin kõvasti, et mind ka võetaks. Lõpuks selle korraldaja, R.A.A.A.Mi juht Märt Meos lubas ka mul tulla, kui ma nii väga tahan. Erenburgi meistriklass oli, muidugi, väga-väga raske meile kõigile, kes me seal professionaalidena koos olime. Ta pani meid kõiki tegema etüüde – ma polnud mitukümmend aastat etüüde teinud! –, tundsime, et meid koheldakse nagu lavaka esimese kursuse tudengeid esimesel semestril. Olime otsekui saamatud tited. Erenburgi enda näitlejad on muidugi sellise vaeva ja valuga harjunud. Ent päris kindlasti: eesmärk pühitseb abinõu.

Kuidas iseloomustate Georgi Tovstonogovi õpilase lavastamislaadi?

Nagu öeldud, armastab Erenburg teha etüüde. Rollid sünnivad koostöös näitlejatega. Ta ei salga, et etüüdidega võtab ta näitlejatelt ideid ja viib need ellu oma lavastustes. Tema suurim eripära ongi ehk see, et ta pole tekstitruu, see teda ei huvita. Mida lühemalt ja löövamalt saab mõtte edasi anda, seda parem.

Erenburg on lavastanud ka klassikat, ent ta on alati aus ja ütleb kohe välja, et see lavastus on „selle autori ainetel”. Tegelikult tähendab see seda, et ta on kirjaniku tekstileheküljed mahutanud sõnatusse tegevusse. Ma ei oleks iialgi uskunud, et teksti saab ainult kehakeele ja tegevuse abil nii ilmekalt edasi anda!

Kas Eesti teatritest leiab Erenburgi lavastustega midagi sarnast või on tema laad meile täiesti uudne?

Arvan küll, et tema loodu on Eesti vaatajatele erakordne ja ainulaadne, igatahes mina polnud enne midagi sellist küll näinud. Kuigi, paar meie meistrikursusel osalenud näitlejat, kes on töötanud Elmo Nüganeniga, meenutasid, et Erenburgi töös näitlejatega on sarnasusi Nüganeni töövõtetega.