Manusega panus

Heili Einasto

Hulk kaasaegse tantsu tekitatud küsimusi.

Manus. martin sookael

“Manusega mõtted”, autor ja esitaja Katrin Essenson, dramaturg/konsultant Taavi Eelmaa. Kunstnik Liina Tepand, graafilise disaini on teinud Miisu (Taavi Varm). Esietendus 14. IX Kanuti gildi saalis. “Panus” tantsuteater Fine 5, koreograafid René Nõmmik ja Tiina Ollesk, esinevad Tiina Ollesk, Irina Pähn, Dmitri Kruus, Rain Saukas, Mattias Siitan. Valgus- ja muusikakujundaja Juuso Voltti. Esietendus 30. IX Kanuti gildi saalis.

Kuigi René Nõmmik ja Tiina Ollesk (Fine 5) ning Katrin Essenson on loomelaadilt üsna erinevad, avastasin mõlema viimaseid etendusi lähestikku vaadates, et on ka nii mõndagi sarnast – või täpsemalt, et mõlema viimases töös on huvitavaid kokkupuutepunkte. Neid töid iseloomustab pikaldane kulgemine, mis meie sebivas-sehkendavas maailmas mõjus väga värskelt. Ei panustajatel ega manustajal olnud kuhugi kiiret, nende mõttekatked ja -seosed voolasid väljapeetud rahuga, nagu lebaksid nad soojal suvepäeval rohul ja seiraksid pilvi. Üks assotsiatsioon sünnitab teise, need jäävad reaalse/unenäolise piirimaile ning kaovad, jättes järele raskesti sõnastatava, kuid kummitava kogemuse.

“Panus” rõhus tajumisele: mis juhtub, kui juba kord nähtud liigutus tõsta teise rakurssi või paigutada ruumis teisiti? Kui poos pole püsti, vaid pikali? Mis juhtub üksiku liigutusega, kui seda korrata? Kuidas me tajume liikumist või poosi, mis algul võimutseb uhkes üksindudes, kuid on uuesti sooritatult ümbritsetud teistest liigutustest? Või mis juhtub siis, kui me algul oleme näinud žongleerimist pallidega ja kuulnud nende tekitatud heli, siis näeme liikumist ilma pallideta ja lõpuks kuuleme vaid heli ning näeme – täpsemalt hoomame – esineja silmade liikumist, mis justnagu jälgiksid nähtamatuid palle? Kuidas muutub meie taju ja mis täpselt muutub selles tajumises? Või kui sooritada mingeid liikumisjadasid algul ühe kiirusega, seejärel aga “lükata kiirendus sisse” ja uurida, mis toimub sama jadaga poole kiremas tempos? Kuidas tajume treenitud keha kõrval treenimata keha ja vastupidi? Või erinevalt treenitud kehasid ligilähedases liikumissarjas?

Muidugi pole neile küsimustele ühest vastust, vastus on igaühe enda tajudes. Subjektiivne? Jah, muidugi, kogu meie maailm on subjektiivne tajumine ja subjektiivne tõlgendus. Kuid ometi oli töös ka n-ö objektiivsem mõõde: Juuso Voltti ning Mozarti muusika lisasid omamoodi igavikulise panuse, teise plaani, selle, mida me enamasti ei hooma oma argitoimingute ja -tajumiste keskel.

Kui Fine 5 tegeles sel korral vormiliste panustega, siis Essensoni soolos nägin sisulisemad küsimusi: kuidas tajume üksindust eri rollides? Mida üldse tähendab üksindus ja millistes olukordades oleme üksi? Mil moel on igatsus seotud üksindusega? Kas tähelepanu endale tõmbamine “naiselike nippidega” tuleneb üksnes üksindusest või on see muude mõjurite tekitatud? Kas “ahvatlevalt märja” ja “tulistavalt püstise” suhe on võrdne naiselikkuse ja mehelikusse suhtega? Mida tähendab “puhtaks küürimine”?

Nagu Fine 5 töö, ei paku ka Essenson vastuseid, vaid jätab need leida vaatajatele. Öeldakse, et hea küsimus on vahel hoopis olulisem kui vastus – sel korral see nii ongi. Nagu Fine 5-l, on ka Essensoni töö avaram mõõde muusikas, kuulsate lauljate (Sinatra, Presley, Bowie, Cohen, Kuut jt) veel kuulsamates lauludes, mis “ründavad” vaiksemat, aga pidevat helitausta. Too taust on täis nukrust, selle pidev kohalolek on niisama “märkamatu” nagu südame töö või hingamine, kuid milleta ei ole elu.

Nii “Panuses” kui “Manuses” on tugev isiksuslik ja isiklik alatoon. Iga laval viibija on isiksus oma vooruste ja vigadega, nad ei püüa neid ilustada ega peita, nad ei ürita nendega eputada. Nad on – siin ja praegu, lõpetamata, muunduvad, teisenevad. Katsetamas ja eksimas, otsimas ja mõnikord ka leidmas. Panustamas. Ma ei tea, kas need tööd mulle meeldisid, aga need jäid meelde, puudutasid. Kumbki omal moel, oma manuse ja panusega.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht