Lihalik „Othello” lõunanaabrite laval

Kristiina Garancis

Alla Sigalova teater on alati sotsiaalne teater: see mitte ainult ei puuduta, vaid põrutab. Läti Rahvusooperi „Othello”, koreograaflavastaja Alla Sigalova, lavakunstnik Andris Freibergs, kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka, valguskunstnik Dmitri Budkin ja videokunstnik Ineta Sipunova. Tantsivad Serge Desroches, Aleksei Aveškin, Alise Prudāne, Iļana Puhova, Ieva Rācene, Aleksandrs Osadčijs, Andris Pudāns, Arturs Sokolovs, Arturs Skuteļskis, Evelīna Godunova, Nataļja Lipska, Sabīne Guravska, Annija Kopštāle, Ringolds Zigis. Esietendus 18. X 2012 Läti Rahvusooperi suures saalis. Koreograaf Alla Sigalova tööde nimistus on üsna palju balletistiilis suurvorme, mis tehtud Jekaterinburgi Linna Balletiteatris, Leedu Ooperi- ja Balletiteatris, Saksamaal jm. Tema otsiv vaim aga protestib ja mässab klassikalise balletikeele ajastutolmu vastu. Tõsi, ta laenab ainult hea ja laval üliolulise – tema liigestest lahti kehalisuse, impulsiivsuse, robustsuse, jõhkruse sidumiseks on vaja kooshoidjat ehk lavastuse vormi, misanstseenide väikesi, täpselt üles ehitatud maailmu. See inimkehade võimekus ja füüsiline toimimismaterjal, mida tal oma kohati toore väljenduslikkuse jaoks vaja, on just see, mida ülitreenitud balletitantsijal on anda. Kui Sigalova käekirja „sisse ei kasva”, kui pole tema „tantsija”, siis on koolkondade mitmekesisus just see, mis suurte teatrite rühmal kehadesse harjutatud. Läti Rahvusooperi kogemus on tal koreograafina aastast 1996: „Duetid”, „Kollane tango”, „Boolero”. Ta kasutab juba loodud paradigmade plusse, liites sõna- ja kehateatri. Sigalova pärjati 2008. aastal Kuldse Maski teatriauhinnaga just viljaka draama ja tantsu vormilise ühendamise eest; tema biograafias ongi ühendatud Vaganova balletiakadeemia tantsijaõpe GITISe lavastajaprofessiooniga.

Läti Rahvusooperi „Othellos” on võetud suurendusklaasi alla võitlus kui bioloogiline, elusatest rakkudest koosnev algorganism. Ja nii sai vaadelda selle erisuguseid vorme, nende paljunemist ja suremist – jälgida viljakaid ja hääbuma panevaid protsesse. Kui on suhe teise inimese, keskkonnaga, siis kaasneb automaatselt võrdlemine, arvustamine, hinnangulisus. Käivitajateks saavad võitlus ellujäämise nimel ja sugutung. Tekib duaalsus ja „mina või sina” kontseptsioon. Kas mina saan rohkem … armastust, raha, võimu? Või läheb see kõik hoopis sinule? Mida pean mina tegema, et kõik hea ja oluline, millega ma tagan ja kaitsen oma eksistentsi planeedil Maa, oleks minu? Kas petmine, manipuleerimine, varastamine, silmakirjalikkus oma peentes ja robustsemates vormides on lubatav ja eetiline või on selleks eritingimused? „Othello” ei vaja ümberjutustamist. Armukadedus, võimuiha on seal võitluse käivitajateks ja samuti bensiiniks.

Sigalova teater on alati sotsiaalne teater. See mitte ainult ei puuduta, vaid põrutab. Tema stiilis on vormitugeva tahte sisse pingestunud lihalisus. Tantsijad ei näi laval olevat enam inimesed, vaid iga keharakuga oma karakterit elavad ja hingavad lavaolendid. Tema ühiskonnakesksus ei avaldu otseselt poliitiliste, keskkondlike valukohtade deklareerimises, manifesteerimises, vaid selles, et ta muudab lavastajana tegelaskuju valu ka publiku ja vaataja valuks. Nii haarab ta armutult saalis viibija suhteduettidesse ja sunnib teda lõpuni lahti laskmata tundma lavakuju emotsioone. Muusika on selles vandenõus oluline kambajõmm, seekord kontrasti eriti rõhutavalt Bach ja Iannis Xenakis.

„Othello” sellises märgisüsteemis puudutab meid kõiki: oleme võitluse vormidega kokku puutunud lasteaiast peale ning kas tahame või mitte, ka ise neid enda arvates sageli põhjendatult ja süütult kasutanud. Sigalova armastab aga ka intrigeerida, ta esitab ehmatavaid fakte. Eurobaromeetri 2010. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide uuringust selgus, et Lätis ollakse kõige tolerantsemad koduse vägivalla suhtes ning võrreldes muu Euroopaga kõige varmamad süüdistama ohvrit. Amnesty Internationali andmete põhjal saab Venemaal iga päev oma meestelt peksa 36 000 naist. Aastani 1970 peeti Prantsusmaal kiremõrva eraldiseisvaks nähtuseks ja armukadedust pehmendavaks asjaoluks.

Andris Freibergsi teatrikunstniku haare on suurtele lavadele nagu loodud. Ta mõtleb ja konstrueerib kui arhitekt, kelle lavamajad hakkavad tegelasi hoidma, kaitsma, pakkudes neile mänguruumi, kus paari välistunnusega on markeeritud elegantselt ajastu, sobitatud see lavastuskontseptsiooniga. Tema struktuurides on õhku: tantsijad ja näitlejad ei pea alluma dekoratsiooni diktaadile, vaid saavad tunda selle toetust. „Othello” lavalugu raamistas hiigelsuur militaaresteetikas telk, mille siilud lavatorni kõrgustes katuseks ühenduvad. Loo arengu suunal peategelaste suhete pingestumisele ja lagunemisele viidates hakkas riidest ehitis külgi langetama kui suur tulp äraõitsenud kroonlehti.

Võitlus armastuse ja võimu eest lükkas „Othello” käima ning kandis selle koreograafilist üldmuljet lõpuni. Läti balletitrupi tugevus on teada. Meisterlikud olid kõik peaosatäitjad: Desdemona graatsiliselt Iļana Puhovalt, Othello Aleksei Aveškinilt. Kuivõrd teater armastab tugevaid tundeid, intriigi, head dramaturgiat, efektset tegevustikku ja konflikte, mis kõik särisema paneb, siis on Shakespeare’i „Othello” pea alati kindla peale minek. Võitlus millegi nimel, mis on elus nii oluline, et selle eest oma hing müüa, käed ligimese verega määrida, võtta kõige jõhkram karmapitser oma südametunnistusele.

Võistlemine ja võrdlemine läks ka veel teiseski aspektis tööle: koreograafi näpunäidete järgi hakkasin ka mina alateadlikult seda tegema. Ja jõudsin rahvusuhkuseni ning taipasin, et meie oleme „tegijamad”. Ruslan Stepanovi „Carmen” Ardo-Ran Varrese helimaailmaga esietendus varem (2012) Vanemuises ja oli „kodukootum”. Meil ei läinud vaja välislavastajat, et tuua teatrisse sellise stilistika ja vormikeelega oma koreograafi ja helilooja „vastukarva silitamise” lugu koos efektse füüsilisuse, üllatava visuaali ja auditiivse poolega. Lihalikus võitluses kahel laval oleme meie, seega, võitjad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht