Kommentaar – Pika vinnaga

TAMBET KAUGEMA

Teeb rõõmu, et Tallinna Vene teatri veebilehelt leiab praegu mängukava kuni juunikuu lõpuni ja lisaks kevadhooaja etendustele saab pileteid juba osta ka Sagadi mõisapargis mängitavale suvelavastusele „Kuu aega maal“. Kirjandusklassik Turgenevi näidendi lavastab teatri uus kunstiline juht Filipp Loss. Nii pole see sugugi alati olnud, ei Vene teatris ega ka mujal.

Pean silmas teatrite pika vinnaga töötamist, kui mängukava on vähemalt pool aastat ette teada ning piletid selleks perioodiks ka kenasti müügil. Veel kümmekond aastat tagasi oli see pigem haruldus: üksnes Estonia ja Vanemuine suutsid suurele ja keerulisele masinavärgile vaatamata planeerida korraga kogu hooaja mängukava. „Aeg meid muutnud on,“ nagu laulab Rock Hotel, ent siiski ootaks nii mõneltki teatrilt pikemalt tehtud plaane ja tõhusamat töökorraldust. Jättes kõrvale väikesed erateatrid, kelle napp rahastus ja teistmoodi üles ehitatud repertuaar ei anna võimalust esitada neile kuigi karme nõudmisi, kerkib selles osas esile kümme suurt teatrit, millele on tagatud riigivõimu stabiilne tugi. Pilk nende veebilehtedele näitab, et neist kümnest teatris pooles saab praegu osta pileteid kuni hooaja lõpuni ja otsaga suvessegi, ühes teatris märtsi lõpuni, ent müügil on ka suvelavastuse piletid, kolmes kuni märtsi lõpuni ning ühes vaid jaanuari ja veebruari etendustele.

Hästi, Tallinna Linnateatri puhul võib seda, et nad paiskavad järgmise kuu piletid müüki alles eelmise alguses, mõneti mõista. Selle teatri väikeste saalide ja ülehinnatud maine tõttu kaovad kogu kuu piletid niikuinii esimeste tundidega ja niimoodi jupikaupa tilgutades saab teater hoida mingitki kontakti oma publikuga, kes muidu kaotaks üldse igasuguse lootuse ja langeks masendusse. Ent miks suudab rahvusteatri tiitlit nilliv Eesti Draamateater töötada vaid kolm kuud ette? Menukite kõrval on neil küllalt palju ka lavastusi, mille etendustel on saalis vabu kohti. Võimalik, et peale mugavuse on põhjus turundusstrateegias: parem müüme pileteid kontsentreeritult kolme kuu kaupa ega anna ostjatele liiga suurt ajalist valikuvabadust.

Millega teatrijuhid oma töökorraldust enamasti põhjendavad? Üks levinumaid jutte on alati see, et lühemalt tehtud plaanid annavad teatrile suurema paindlikkuse, saab kiiremini reageerida uutele huvitavatele ideedele ja ühiskonnas toimuvale. Paraku pole ma peale teatri NO99, kes oma aktsioonidega seda tõesti ka teeb, teiste suuremate teatrite puhul erilist paindlikkust justkui täheldanud.

Muidugi võib põhjus olla ka selles, et teatri enda näitlejad teevad mujalgi veel sadat lisatööd (loevad türgi seebiseriaalidele tõlget peale, kannavad sumedal häälel ette reklaame, mängivad kõigis Eestis tehtud filmides, käivad komöödiatuuridel jm) ning seetõttu on teatri ja näitlejate plaane raske pikalt ette ühitada. Pealegi löövad teatri lavastustes kaasa veel külalisnäitlejad, kes teevad niisamuti neid eespool nimetatud asju. Mõistagi on kõiki neid otsi keeruline, kuid ei sugugi ilmvõimatu kokku sõlmida.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht