Jüri Nael: „Selli ja meistri suhe on sellise õppeviisi puhul ülitähtis.“

TAMBET KAUGEMA

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) avab tuleval sügisel kaasaegsete etenduskunstide suunal uue rahvusvahelise magistriõppekava, kuhu oodatakse õppima eeskätt juba tegutsevaid etenduskunstnikke nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Vastuvõtukatsed toimuvad peale Tallinna ka Londonis, New Yorgis ja Sŏulis. „Õppetöö formaat on selline, et kahe aasta jooksul, mis magistri­kursus kestab, tulevad oma ala tipptegijad korda mööda nädalaks-kaheks Eestisse ning korraldavad üliõpilastele intensiivseid õpitubasid,“ rääkis EMTA professor Jüri Nael.

Mis põhimõtete järgi pandi uus õppekava kokku?

Inglise keeles kannab see õppekava pealkirja „Contemporary Physical Performance Making“. Sõnad contemporary ja performance viitavad nüüdisteatrile ja etenduskunstidele, physical eeskätt kehapõhisele teatrikäsitlusele ning making tähistab seda, et tegemist on loomemagistrantuuriga, mille eesmärk on arendada ja mitmekesistada noorte kunstnike töö- ja loomemeetodeid.

Kontseptsioon, mida kasutame, on tavapärases haridussüsteemis üsna harjumatu. Ameerikas juba pikka aega ja viimasel ajal paraku ka Euroopas käsitletakse haridust ärina. Iga õppekava ja kursus, mis avatakse, peab kohe hakkama tootma kasumit või muidu ootab seda sulgemine. Õppejõudude osas toimib seal aga range kokkuhoid, õpetama lastakse peamiselt vaid oma ülikooli akadeemiline meeskond. EMTA uus magistriõppekava lähtub seevastu põhimõttest, et õpetama ei hakka mitte õppejõud, vaid oma ala meistrid, praktikud, tipptegijad üle maailma. Koolitame ju magistreid, tulevasi meistreid – selli ja meistri suhe on sellise õppeviisi puhul ülitähtis.

Kuidas hakkab õppetöö korralduslikult välja nägema?

Õppetöö formaat on selline, et kahe aasta jooksul, mis magistrikursus kestab, tulevad oma ala tipptegijad korda mööda nädalaks-kaheks Eestisse ning korraldavad üliõpilastele intensiivseid õpitubasid. Nad ei tule siia õpetama, vaid töötavad tudengitega just täpselt nii, nagu nad teeksid seda oma teatris või trupis üheskoos professionaalidest kolleegidega. Eesmärk on anda üliõpilastele kogemus, mis tunne on töötada koos Jan Fabrega või kellegagi Pina Bauschi trupist. Peale selle tunde on tähtis ka võimalus näha lähedalt, kuidas üks või teine tipptegija töötab ja mõtleb. See on palju väärtuslikum kui lihtsalt kuulata mõnes ülikoolis loengut õppejõu esituses, kes on selle tipptegija kohta siit-sealt midagi kokku lugenud.

Inimesed, keda kutsutakse magistrikursuse raames siia oma oskusi jagama, on väga erisuguse taustaga: mõni tuleb tantsuteatrist, mõni etenduskunstide vallast, mõni on pigem klassikalise dramaturgia suunalt. Samuti on nad väga erisuguses vanuses: on päris noori, kes alles hiljuti saanud tuule tiibadesse ja maailmas tuntuks, kuid näiteks Theodoros Terzopoulos Kreekast, Attise teatri asutaja, on juba õige eakas. Tudengid kohtuvad õppetöö käigus väga erisuguste inimestega.

Jüri Nael

Karli Saul / Scanpix

Kuivõrd magistrikursusele on eeskätt oodatud õppima tegevkunstnikud, siis ei taha me neid nende loomingulisest tegevusest kaheks aastaks päris eemale kiskuda, mingi side võiks ikka jääda. Seetõttu toimub õppetöö kahekuuliste plokkidena: kaks kuud ollakse Eestis keset väga intensiivset õppetööd ja seejärel kaks kuud vabad. Õppetööst vabadel kuudel saavad tudengid naasta oma trupi ja loometegevuse juurde ning loodetavasti inspireerib koolis õpitu ja kogetu neid ka seal ja selles.

Millised meistrid hakkavad jagama üliõpilastele oma oskusi ja teadmisi? Kas nende seas on ka eesti teatritegijaid?

Külalisõppejõudude nimekiri pidevalt täieneb, ent välismaistest teatritest-truppidest, kust nad tulevad, on seal praegu kirjas: Gecko (Suurbritannia), Jasmin Vardimon Company (Suurbritannia), La Pocha Nostra (USA), Tanztheater Wuppertal Pina Bausch (Saksamaa), Complicite (Suurbritannia), Izumi Ashizawa Performance (USA/Jaapan), Djalma Primordial Science (Prantsusmaa), Butoh-Ma (Saksamaa), Fuoco alla Paglia (Itaalia), Physical Lab (Suurbritannia), Theatre Re (Suurbritannia), Rimini Protokoll (Saksamaa) jt. Samuti on oodatud Lorna Marshall (Suurbritannia), Christina Teague-Mann (USA), Fran Barbe (Austraalia), Stacy Makishi (Suurbritannia), Peader Kirk (Suurbritannia), Simona Gonella (Itaalia/Suurbritannia), Clara McBride (Kanada), Jan Fabre (Belgia) jt. Eesti teatriinimestest on andnud nõusoleku Anne Türnpu, Maret Mursa-Tormis, Andres Noormets, Mart Kangro jt.

Kas õpitubade tulemusena sünnib lavastusi?

Rõhk ongi loomingulistel ettevõtmistel. Kõik õpitoad lõpevad mingisuguse ettenäitamisega, sest vaja on läbi käia kogu loominguline protsess ideest kuni tulemuseni – olgu selleks või kümneminutiline lühilavastus. Iga semestri lõpus teevad aga üliõpilased professionaalse lavastuse koostöös mõne Eesti teatriga – nagu seda on lavakunstikooli diplomi­lavastused.

Kui palju üliõpilasi võetakse magistrikursusele vastu? Milline saab olema eestlaste ja välismaalaste osakaal?

Kuivõrd koolitus käib Eestis, siis mõistagi peab nende seas olema ka eestlasi. Plaanime võtta vastu 16 üliõpilast, kellest neli võiks olla Eestist, kuus teistest Euroopa Liidu riikidest ja kuus mujalt maailmast. Kõik ikka selleks, et pilt saaks võimalikult kirju.

Millal ja kus on vastuvõtukatsed?

Vastuvõtukatsed on aprillis, sisseastumisavaldusi saab esitada 15. märtsini. Muusikahariduse vallas on EMTA saavutanud maailmas juba mõningase tuntuse, teatrihariduse vallas aga veel mitte. Seetõttu korraldame vastuvõtukatsed peale Tallinna ka Londonis, New Yorgis ja Sŏulis. Seda selleks, et anda potentsiaalsetele tudengitele võimalus tulla maailma eri paigus katsetele, ilma et nad peaksid selleks Eestisse sõitma. Paljud tipptasemel teatrikoolid kasutavad sellist meetodit.

Kas magistrikursuse lõpetajaist võiks kunagi moodustuda rahvusvaheline teatritrupp?

Täiesti võimalik, aga isegi kui sellest sünnib vaid mitmesugust laadi koostööd, pole sedagi üldse vähe. Kindlasti ei ole see magistriõppekava vaid nende 16 tudengi privileeg, õpingute käigus tehakse koostööd ka EMTA teiste erialade ja teistegi kõrgkoolide üliõpilastega. Sel moel kujuneb võrgustik, mis võib jääda toimima ka pärast õpingute lõppu. Püüame luua keskkonna, kus inimesed saavad kohtuda ja paljugi võib sündida.

Info uue magistriõppekava kohta on leitav veebilehelt http://www.mastersincppm.com/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht