Hiir hüples ja kass kargles

TAMBET KAUGEMA

Teatrilaval näeb aeg-ajalt ikka loomi: koeri, kasse, muidki pudulojuseid. Kui jätta kõrvale Durovi loomade teater Moskvas (see meenutab rohkem tsirkust), siis ilmuvad loomad teatrilavale enamasti episoodilistes rollides ja nende tarvitamist seal ei saa pidada ka kuigi kontseptuaalseks. Ütleme otse välja, loomade ülesanne teatris on olla hästi nunnu ja/või pakkuda vaatajatele mokatäis naeru. Naerutamisega on aga kummalised lood. Ühest küljest oodatakse loomartistilt oma rollijoonise enam-vähem sujuvat järgimist – ei saa ju lasta teda laval niisama ringi kakerdada –, ent seejuures on ka sellest kõrvalekalded (loomnäitleja keeldub lavalt lahkumast, tuleb ootamatul hetkel omatahtsi lavale, hakkab keset dramaatilist monoloogi häälekalt haukuma vms) publiku seas palavalt oodatud – just need teevad lõbu ja lusti.

Eesti teatrite lähiminevikust torkab silma, et eriti agaralt kasutab loomtööjõudu Vanemuine. Viimase tosina aasta pikaealisim sellelaadne roll on sealsest balletist „Pähklipureja“, mis esietendus 2004. aastal ja mida pausidega on mängitud siiani. Esmalt kehastas seal koera must šoti terjer Monty, kes pärandas väärt rolli oma lapselapsele, 2012. aastal võttis aga osa üle Saba ja kaks aastat hiljem Ronja. Vanemuise lavastustest meenub veel „Elling“, mille igaks etenduseks toodi loomade varjupaigast kastiga kohale kassipojad, ning Ülenurmel etendunud „Vigased pruudid“, kus pimedat teeskleva pruudi juhtloomaks oli minisiga Naomi. Estonia lastemuusikali „Karlsson katuselt“ koera Bimbot mängib aga Dandie Dinmonti tõugu terjer Dante.

Teatrikülastajal võib tekkida õigustatud küsimus, kas loomartistidele jääb vaid esinemisrõõm või saavad nad oma lavatöö eest ka tasustatud. Pisut saavad. Eesti teatriajalugu tunneb koguni juhtumit, kui lavastuses kaasa teinud kass oli perekonna ainus toitja, sest tema omanikud ei olnud oma töökoha pidamisel kuigi järjekindlad. Nüüd esineb see kass juba ammu taevastel lavadel, ent selle kohta, kas tema omanikud hakkasid saama ka toitjakaotuspensioni, andmed puuduvad. Keda aga huvitab, kas lavaloomade esinemistasu on õiglase suurusega, siis eks see sõltu kokkuleppest teatriga, ent rikkaks sellega ei saa. Kui lavastust mängitakse kolm-neli korda kuus, siis väga väikese isuga kassi võib-olla toidab nn punktitasuga isegi ära, aga koeraga läheb see kindlasti keeruliseks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht