Arne Merilai

 

  TEATRI LÕPP ON TEISE ALGUS

romanss

(teatraalne mitte normaalne)

 

 

 

 

taevast

   näitlejad

   kukuvad

inglid

   ei vaata  

   nad

   tukuvad

põrgusse

   näitlejad

   hukuvad

tuisu sees

   näidendid

   nukuvad

 

 

 

lavastajadki

   kukuvad

tegelased

   neil

   tukuvad

kriitika

 tules

   koos

   hukuvad

rekvisiitides

   nukuvad

 

 

 

publiku

   südamed

   kukuvad

saapasäärde

 ning

   tukuvad

teatrimajad

 nii

   hukuvad

keldris

 ja kuurides

   nukuvad

 

 

 

sõnad

 kuldsed

 ent

   kukuvad

äratavad

 kes

   tukuvad

kurjad

 vaimud

 las

   hukuvad

kuskil

 geeniused

   nukuvad

 

 

 

jälle

 eesriided

   kukuvad

ingleid

 ei ole

   kes

   tukuvad

pisar

 silmil

   kõik

   hukuvad

öösel

 teki all

   nukuvad

 

 

 

ta ta ta ta tah