Värvikate karakterite kohtumine

KERTTU MÄNNISTE

Mari-Liis Küla juubelinäitus on energiast laetud,  dünaamiline väljapanek.Mari-Liis Küla näitus „Karakter värvis ja vormis” Eesti teatri- ja muusikamuuseumis kuni septembri lõpuni. Näituse on koostanud Mari-Liis Küla ja Ene-Liis Semper.

Lavakujunduste autor Rakvere, Vanemuise ja Estonia teatris. Peakunstnik Eesti Draamateatris ja Noorsooteatris. Õppejõud ja professor ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Kunstnik, kes on loonud lavamaailma mitmele eesti teatriloos legendaarsele lavastusele. Juubilar. Teatrilegend. Näituse „Karakter värvis ja vormis” üks koostajatest ja kuraatoritest – Mari-Liis Küla.
Juubel, eriti sedavõrd väärikas nagu 90. sünnipäev, on kunstniku loomingust ülevaatenäituse koostamiseks oivaline põhjus. Mari-Liis Küla sünnipäevale pühendatud väljapanekul teatri- ja muusikamuuseumis on edukalt õnnestunud vältida juubelinäitustele pahatihti iseloomulikku ranget pidulikkust, sentimenti, kammitsetust. Vastuoksa, „Karakter värvis ja vormis” on energiast laetud, värvikas, dünaamiline väljapanek, sügavalt väljapeetud, aga seda mitte valitud esitusretoorika, vaid ülima täpsusega kombineeritud eksponaadivaliku ja kavandite väljendusjõu tõttu. Näituse materjal katab kunstniku aukartust äratava loometee olulisemad etapid, pakkudes sellega Küla loomepärandist nii kronoloogilise kui ka stilistilise ülevaate. Tervikkavandid ja detailijoonistused, sõnalised täpsustused ja kommentaarid pakuvad ülevaate kõrval sissevaateid teatrikunstniku töö spetsiifikasse ja autori kunstnikunatuuri.
Ene-Liis Semper, näituse teine koostaja Mari-Liis Küla kõrval, on teatrikunstniku tööd kirjeldanud uue maailma loomisena, iga kord uuesti nullist käivituva ja areneva protsessina („Kunstniku raamat”, 2005). Uue maailma loomine on ka näituse koostamine: sünergia eksponaatide vahel ja väljapaneku suhe ruumiga moodustavad iseseisva ja isetoimiva kompleksse entiteedi. Hea näitus on rohkem kui eksponaatide kogusumma – see on läbi komponeeritud tervikkogemus. Teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe torni kammerlikul näitusepinnal on kokku saanud äärmiselt kirev ja eripalgeline galerii karaktereid erisugustest lavalugudest sotsialistliku realismi võtmes draamast kergemeelselt elegantsete lustimängude ja sümboolse alltähendusega süvatekstideni. Eri võtmes lahendatud kujundused astuvad omavahel põnevasse kommunikatsiooni, mida võib jälgida kronoloogilise kunstnikukäekirja kujunemisena, aga võib teha ka ajalisi põikeid, kõrvutades monumentaalse lakoonilise vormiga lahendusi värvi- ja detailiküllaste kavanditega. Tornisaali napp eksponeerimispind on sundinud kasutusele võtma ajutised seinad, mis võimaldavad välja panna oluliselt rikkalikumalt materjali, kaotavad aga ajaloolise ruumi mõjuvälja ja võluva kontrasti kavandijoonistuste delikaatse tehnika ja paeseina naturaalse kareduse vahel. Julged valikud faktuuris ja tekstuuris kuuluvad aga loomupäraselt Küla väljenduslaadi juurde.
Eesti teatrikirjutuses on kahtlemata enam kajastamist ja tunnustust leidnud Küla tegevus peakunstnikuna Noorsooteatris ja Eesti Draamateatris. Voldemar Panso kõrval loodud maailmad lavastustele „Hamlet” (1966), „Romulus Suur” (1971), „Tants aurukatla ümber” (1973) ja „Richard III” (1975) väljendavad jõuliselt kunstnikule selleks ajaks karakteerseks kujunenud lakoonilist, vormile ja suurtele detailidele keskendunud loomelaadi. See etapp kunstniku loomingus tõuseb väljapanekus esile nii näitusetehniliste lahenduste toel kui ka kunstniku ühtlase püsiva koloriidieelistuse kaudu: must ja hall (või soojema alternatiivina nende muldsed ekvivalendid) koos ühe-kahe ereda aktsenttooniga. Ehkki just selle perioodi lavastustest on näitusele jõudnud võrdlusmomenti pakkuvaid fotojäädvustusi, annavad Küla monumentaalse, kandilise joonega kostüümikavandid mitmel puhul lavastuse koodi, tegelaskujude karakterijooni ja suhte­struktuuri edasi fotost dünaamilisemalt ja mitmetasandilisemalt. Neisse kavanditesse ei ole kätketud ainuüksi ühe tegelaskuju vorm (kostüüm) ja sisu (karakter), vaid lavastusterviku tunnetus.
Legendaarseks saanud lavastuste kujunduste kõrval leiab meeldiva üllatusena arvukalt näiteid Panso-eelse kunstnik Küla töö kohta, tema loomingut Rakvere teatris, Draamateatris ja Vanemuises aastatel 1952–1965. Silma hakkab rõõmus värviküllus, peen ajastulooline detailitunnetus ja kavandite poeetilisus. Scribe’i well-made play „Klaas vett” (1953) kujunduses (tegevustik paigutub XVIII sajandi algusesse) on baroklikult jõulisi värvitoone, fantaasiaküllaseid vorme ja ajastulist toretsevat joont. Vormilt monumentaalsed, kuid detaililt ülipeened on aasta hiljem lavale jõudnud Lessingi komöödia „Minna von Barnhelm” rokokoolikult kergest elegantsist kantud kostüümid. 1950. aastate teist poolt iseloomustab sotsialistliku realismi ja modernistliku joone võitlus kunstniku loomingus. Ajastus ja detailides täpsust nõudnud realismiperioodil on seda huvitavam jälgida koloriidinüansside ja materjalide faktuuri delikaatset rolli tervikliku lavalise esteetika saavutamisel.
Teatrikunstniku töö olemusele aitavad lähemale kommentaarid ja selgitused kavandilehtedel. Näituseks vormistatud teatrikavand positsioneerub ühelt poolt kunstiteostena, milles konkreetsest autorist sõltuvalt võib imetleda meisterlikku joonistustaset ja viimistletust või kunstniku koloristivõimeid ja esteetilist tunnetust. Teiselt poolt tuletavad just selle näituse kavandid väga intensiivselt meelde, milline on nende algupärane ja olulisim Sitz im Leben – need on kommunikatsioonivahendid, katse tõlkida esialgu veel imaginaarne maailm mateeriasse, ka teistele asjaosalistele loetavasse vormide, materjalide ja märkide süsteemi. Olulisem kui joonistuse täpsus või rafineeritus on Küla kavanditel materjalide ja faktuuride tunnetus: läikiv satiin kõrvuti koreda villasega, pitsdetailide õhuline reljeefsus, nahk ja metall, vilt ja plastikaat. Kunstniku tööprotsessi kommentaaride ja selgituste toel saab kavanditel loodud lavamaailm otsekui aistitavaks. Intuitiivsed märksõnad ja visandid kõrvuti ülima nõudlikkusega sõnastatud koloriidi- ja materjalivalikuga iseloomustavad Küla kui julgelt improviseerivat, suuri, järske ja tabavaid, samaaegselt äärmiselt pretsiisseid ja läbimõeldud väljendusvahendeid otsivat kunstnikku, kelle eeskuju ja kõige laiemas mõistes inspireerivat rolli võib märgata tänasteski lavamaailmades.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht