100 aasta pärast …

Andres Noormets

Kuna sel tulevikuajal on inimene kõik välised kõvakettamahud ja operatsioonisüsteemid orgaaniliselt oma kehaga ühendanud, siis on võimalikud igasugused reaalsusest eristamatud infoväljad. Looduses toimuvatest paratamatutest muutustest tingituna ollakse väliskeskkonnast järjest rohkem isoleeritud. Inimese füüsiline keha on väga habras ja ohustatud. Paralleelmaailmad on reaalsus. Maavälised eluruumid on reaalsus. Infovõrk on saamas planeedi teadvuseks, millega on võimalik ühendust võtta – ole sa siis maapealne või maaväline. Paljud teadmised koonduvad ja unifitseeruvad. Virtuaalsetesse keskkondadesse ollakse järjest enam integreeritud. Olla ühel ajal mitmes kohas on absoluutselt tavaline, sest kõik on paljundatav, kopeeritav, kloonitav. Luuperid ja sämplerid on köögiriistad ja koduelektroonika.

Kuna hologrammid ja virtuaalsed ruumid on igapäevane asi, siis on massiteadvuse vallutanud kaupkultuur ülimalt produktiivne – 200 miljonit inimühikut ühes kontserdipaigas pole midagi erilist. Kõigi nende miljonite vaateplats on ideaalne ja selle saab igaüks individuaalselt valida: kannad vahendid üle ja logid ruumidesse sisse.

Põhiliseks maavaraks või loodusrikkuseks saavad ideed. Kui need kannavad ja köidavad, siis on su vahendid ja liikumisraadiused piiramatud. Idee loob energiat, hoiab seda ringluses – igal tasandil. Seejuures säilivad vastupidised, mikrokosmosesse pööratud tendentsid. Näiteks füüsilises ruumis siin ja praegu toimuvad kontaktid on kõige erilisemad ja väärtuslikumad. Need kunstialad, mis hoiavad oma tööriistakastis niisugust kontakti, muutuvad hindamatuks. Kõikjal saab järjest olulisemaks inimlik kohalolu ja välistest suurvormidest loobumine, sest suur ja virtuaalne on universaalne ja kättesaadav, aga päris asi on kordumatu ja kallis.

Need julged ja terved, kes suudavad loobuda oma virtuaalreaalsust tootvatest bioelektroonilistest kookonitest, tulevad kokku ja vahetavad tundeid, mälestusi, puudutusi. Mängivad, naeravad. See on hindamatu ja vastupandamatu. Informatsioon nendest ehtsatest hetkedest levib suust suhu ja silmast silma. Igasugune üldarusaadav tootepropaganda ja massilisus eksponeerib kesist maitset. Inimlik olemine on oluline ja need inimesed, kes oskavad seda olemust avada, nähtavale tuua, on kalliskivid. Nendel juveelidel hoiab rütmi maailmakõiksuse kell.

Nii et kõik on peaaegu täpselt sama kui täna. Inimevolutsioonis on sada aastat vaid hetk.