Merle Karro-Kalberg

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Heiki Kalberg

Merle Karro-Kalberg

Kliimale mõelda on lihtne, eriti kui iga päev kogu infoväli punaselt vilkudes meelde tuletab, et kohe-kohe ületame selle kriitilise piiri, kust tagasiteed enam pole. Soovida selle heaks midagi ära teha, et kriitilise piirini ei jõutaks, on samuti lihtne. Kui aga tahta päriselt midagi ette võtta, võib jänni jääda. Kuidas olla keskkonnasäästlik, päästa hülgeid, adopteerida koaalasid, vähendada oma süsihappegaasi jalajälge? Kuidas teha üksikisikuna midagi niisugust, mis päriselt eesmärgini viib? Kui veidi süveneda, võib õige kiiresti soovituste labürindis jõuda ummikusse, nii et käed jõuetult rüppe vajuvad.

Kaua on räägitud, et kohalike saaduste tarbimine on keskkonnale ja ka inimese enda organismile kõige parem. Juba kohalikkust määratletakse erinevalt. Vahel tähendab see
50 kilomeetri raadiusega piirkonda kodukoha ümber, mõnikord räägitakse 200 kilomeetrist. Igatahes on reegel siiani olnud, et mida lähemalt on meie toiduained pärit, seda parem. Nüüd on aga ikkagi selgunud, et terve merekonteiner avokaadosid, mis toodud tuhandete kilomeetrite tagant, on keskkonnahoidlikum kraam kui kodumaa piim või juust. Avokaadode kasvatamiseks nimelt kulub vähem vett, maad ja energiat kui piimalehma kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. Kui avokaadosid transportida merekonteineris, saab neid korraga tuua palju ning meretransport on palju keskkonnasõbralikum kui maantee- või õhutransport.

Näide ka ehituse valdkonnast. Uued ehitised peavad vastama liginull­energia nõuetele. Need tähistatakse energiamärgisega nagu külmkapid või tolmuimejadki. Kui maja katusel on näiteks päikesepaneelid, siis annab arvutuskäik parema tulemuse kui juhul, kui neid ei ole. Arvesse ei võeta aga maja asukohta. Kui aga kõrgeimasse energiaklassi kuuluvasse majja jõudmiseks peab maha sõitma mitukümmend kilomeetrit, istuma hommikul ja õhtul linnaservas autos ummikus, siis milline on sellise eluviisi tegelik ökoloogiline jalajälg? A-energiaklassi maja äärelinnas ei kaalu üldarvestuses üle D-energia­klassi korterit kesklinnas.

Võta siis kinni, mis kliimale tegelikult kasuks tuleb … Vaatamata sellele tuleb anda endast parim.

Merle Karro-Kalberg on maastikuarhitekt, Sirbi arhitektuuri­toimetaja.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht