Terrorist A tulistab välja tuumarelva

Aarne Ruben

Eriti absurdseks teeb kogu asja see, et Cris näeb ette telesaateid ja -filme.

On möödunud kuus aastat filmist “Minority Report”, kus selgeltnägemist harrastav mõrvarühma juht, detektiiv John Anderton kasutab precog’ide abi tuleviku mõrvade ärahoidmisel ja kus elektroonilised ämblikud jälitavad inimesi, et neil siis silmalaud avada ja identifitseerimiseks silmaiirist kontrollida. Arvasin, et selle küllaltki õnnestunud filmiga on tulevikutemaatika Hollywoodis lõppenud, kuid võta näpust. “Sopranode” režissöör, Uus-Meremaa päritolu Lee Tamahori on vändanud kriitikutelt kesist tunnustust kogunud filmi “Next” (“Prohvet”), mis oma olemuselt on popcorn junkie.

Linaloo sisu: üks tšikk hängib baaris ja teda tuleb ebameeldiva kavaleri käest päästma tulevikku ette nägev töötu ja trikimees Cris Johnson (Nicolas Cage). Selgub, et see tšikk on FBIst ja tegeleb parajasti tuumaterroristidega. Trikimehe võimed on arveteõiendamisel terroristidega suureks abiks. Ongi kogu lugu.

“Terroristide” vahel hargneb järgmine vestlus. Terrorist A: “Paneme selle tuumarelva nüüd ilusasti kapslisse.”

Terrorist B: “Nii. Ilus. Ja nüüd tulistame selle välja.”

Aga Cris Johnson näeb, mis juhtub, kui relv välja tulistada. Kogu ümbrus muutub tulipunaseks, maapind kaldub 90-kraadise nurga all ja tema ise peab lendama mõnda aega stratosfääris. Tuumapommiga ei ole nalja, tõepoolest.

Mida Cris näeb? Ta näeb ette, et terroristid panevad tšiki ratastooli ja kinnitavad tema kauni keha ümber mitu kihti lõhkelaenguid. See on üks variant objektiivses reaalsuses. Kui Cris näeb võimalikkuste võimalikkust ereda musta-kollase pildina, siis on see, mida ta näeb, varjukuju, ise ta sinna pilti ei mahu. Samuti suudab Cris ette arvestada vaenlaste liikumise trajektoori, s.o millal jõuab vaenlane sinna või tänna, et tema pihta saaks kaika või tooli virutada. Või lõhkelaengu.

Cris teab ette ka seda, mida telekas räägitakse: klõpsib telekanaleid ja teab, mida ühes või teises kohas kõneldakse. Kunagi ei tea Cris ette kauem kui kaks minutit.

Kas selgeltnägemine on üldse võimalik? Eesti filosoof Jüri Eintalu on kirjutanud: “Hume’i väiteks oli vaid, et me (faktiliselt) mitte kunagi tulevikku ette ei tea, siis oli tal loogiliselt võimatu seda teada, et tema väide on tõene. Sest kui ma juba praegu tean, et ma homme ei tea, siis tean ma ju juba praegu midagi homse kohta. Kui Hume esitas aga mingi muu skeptilise teesi, siis peab seda veel arutama, millise nimelt ja kuidas ta seda teesi põhjendada sai. Igatahes ei saanud see olla loogiline võimatus või mõni muu ajalisest võimatusest tugevam võimatus (nagu näiteks füüsikaline võimatus) – sest sellistest tugevamatest võimatustest järeldub ka “mitte kunagi”, mida tal aga oli võimatu tõestada.” (“Skeptilised argumendid ja teadusfilosoofia”, loeng Tartu ülikoolis, 2003).

Mida Eintalu või Hume ka selgeltnägemise kohta ütlesid, peab meile olema arusaadav, kuidas see käib. Imele tänapäeva teaduses enam ruumi ei ole. Kui loogiliselt on võimatu tõestada, et selgeltnägemist pole olemas, ei järeldu sellest veel, et on võimalik tõestada.

Cris napsab mis tahes telekanalil sõnad suust enne, kui need öeldud saavad. Selliste võimetega inimesed oleksid tavaliselt maailma valitsejad. Aapeli “Üle linna Vinskis” kasutatakse nähtamatusepulbrit. Selline pulber teeks selle kasutajast maailma valitseja veel kindlamini kui selgeltnägemise ime. Kui Cris oleks kuritahtlike kalduvustega, siis võiks ta juhtida halbade võimalikkuste ristumispunktidesse näiteks Bushi, Putini ja Blairi, impeeriumid variseksid ja maailm muudaks suunda ühe inimese tahte järgi.

Ja ikkagi, kas tuleviku ennustamine on kaine kalkulatsioon või ime? Eriti absurdseks teeb kogu asja see, et Cris suudab ette näha telesaateid ja -filme. Isegi kui ta analüüsibki seda mingi kuuenda meelega, siis televisiooniülekanne tuleb ju kahendkoodis, niisuguses koodis on miljardeid järjestikuseid numbreid. Kuidas on võimalik hoomata seda? Kuid enamik Hollywoodi filme ongi mõeldud pisikesele vaatajale, mingit tõepära sealt otsida ei maksa. Nii tundsin minagi end väga pisikesena, kui see film läbi sai.