Pealelend – Emilie Toomela,
noorte kriitikute konkursi korraldaja ja vabakutseline filmikriitik
Kuidas peaks noorte filmikriitika konkurss leevendama probleemi, et häid filmist kirjutajaid on Eestis alati puudu?
Filmikriitika on üks eriline žanr. Ühelt poolt võib arvata ajakirjanduse alla, kuivõrd analüüsitakse filmis jutustavat lugu, ideede teostamise õnnestumist, sotsiaalkultuurilist konteksti ja paljut muudki. Teisalt on kriitika kirjutamine piisavalt subjektiivne ja autori käekirja äratundmine isegi tervitatav, sestap saab filmikriitikat või kultuurikriitikat laiemalt liigitada ka kirjandusžanriks. Filmiarvustus peab suutma seega pakkuda nii asjakohast sisu ja põnevaid detaile kui ka sellist lugemismõnu, mida saab ainult ühest andekalt kirjutatud tekstist.
Viis aastat tagasi Müürilehe noorte filmikriitikute konkursiga alustades oli mu eesmärk noori inspireerida ja julgustada filme rohkem analüüsima ning oma mõtteid kirjalikult väljendama. Kuna visuaalse informatsiooni hulk meie igapäevases elus on pidevalt kasvav, võiksid noored suuta infotulva kriitiliselt hinnata, sellest aru saada ja ridade vahelt lugeda osata. Noorte filmikriitika konkursi siht on aastate möödudes jäänud samaks, küll aga on tulemused olnud konkreetsemad ja praktilisemad, kui ma oleksin osanud loota. Konkurss on toiminud filmikriitika žanri esile toomisel suurepäraselt. Samuti on Eesti meediaväljaanded, nt Müürileht, Sirp, Postimees, Eesti Päevaleht, Õhtuleht ja ERRi kultuuriportaal leidnud uusi filmist kirjutajaid just tänu Müürilehe noorte filmikriitika konkursile. Mul on ka tõeliselt hea meel, et enamik oma arvustuse konkursile saatnud noori kirjutajaid on pannud kaasa sõnad: „Aitäh, et selline konkurss on olemas!“.
Ootame konkursile kandideerima noori, kes tahavad väljendada oma mõtteid loominguliselt ja argumenteeritult ning hindame isikupära ja sõltumatut intuitsiooni. Neljaliikmeline žürii võtab mõistagi otsustamisel arvesse arvustaja oskust teha filmi kohta taustauuring ning paha ei tee ka korrektne kirjakeel. Konkursil osalemisel vanusepiirangut ei ole, küll aga on lubatud just need kirjutajad, kes filmiajakirjanikena seni töötanud ei ole.
Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul palume sel korral saata ainult eesti filmide ja seriaalide arvustusi. Filmi tootmisaasta pole oluline ning koostöös Eesti Filmi Instituudiga (EFI) on kõigil huvilistel võimalik vaadata endale meelepärast eesti filmi EFI veebikeskkonnas. Parima kirjatöö autorit ootab 400 euro suurune stipendium EFI-lt ning aasta lõpuni prii pääs kõikidele Sõpruse, Artise ja Elektriteatri filmiseanssidele. Kolm parimat filmi- ja seriaaliarvustust avaldame Müürilehe juuninumbris. II ja III koha võitjatele kingime kinopileteid ja mõne erilisema eesti filmi plakati. Täpsemalt saate uurida Müürlehe koduleheküljelt.