Loomemajandus: Edith Sepp-Dallas, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige

Tristan Priimägi

Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud?Edith Sepp-Dallas, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige: Kuna loomemajanduse võtmes on üks põhiline „ekspordiartikkel” anne ja looming, siis valitseb siin teatud filosoofiline lahkheli: kui palju saab oma olemuselt film või üldse mõni teine kunstiliik olla osa ekspordist? Seega on üks eesti filmi ekspordiartikkel filmitegijate talent: Tanel Toom tegi oma tudengi-Oscari võitnud filmi Suurbritannias. Ilmar Raagi suurima eelarvega film on toodetud Prantsusmaa kulul ja järgmine film valmib juba Venemaal. Teine, riigi seiskohalt märgatavam eksporditoode on film ise. Eduloona läheb kirja lastefilm „Lotte”, aga ka mängufilmid „Klass”, „Sügisball” ning hiljuti linastunud „Seenelkäik” ja „Mandariinid”.

Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
Eelmisel perioodil oli probleemiks majandusmõõdupuude kasutamine kultuuri juures – selle peaks omavahel selgemaks rääkima. Kultuur ei saa muutuda 100% majanduseks, siis oleks see ju majandus, mitte kultuur. Pehmed väärtused peaksid olema ka mõõdetavad ja väärtustatud. Toetada tuleks filmiettevõtteid, et need muutuksid tugevamaks ja ekspordivõimelisemaks, aga ka arenduskeskusi, et pilt oleks terviklik. Kui Euroopa toetused lõpevad, siis peavad kõik sektorid olema nii tugevad, et suudavad samaväärselt jätkata.
Osalemine suurtel festivalidel ja turgudel on eraldi ja spetsiifiline teema, Eesti peab seal väljas olema ja end tutvustama. Ka selleks on vaja suuremaid investeeringuid, et teha Eesti filmikunst nähtavaks konkreetse filmi abil. Tuleb kasutada lobiste, agente ja publitsiste, et film suurel turul üldse kuhugi jõuaks, ning luua samaaegselt Eestile positiivne ja filmiettevõtlussõbraliku maa kuvand. See omakorda tooks Eesti majandusse tagasi rahvusvahelisi filmiprojekte, mis ei oleks kasulik ainult filmitegijatele, vaid kogu majandusele.