Kultuurkapitali laureaat Toomas Kall

 

Stsenarist Toomas Kall, pälvisite koos režissöör Hardi Volmeri ja produtsent Arko Okiga Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia, ütleks, nihkleva portreefilmi “Mees animatsoonist” eest. Milline on loodusliku kui kaasasündinud huumorikiiksu ja stsenaristi kui tootmis-tehnoloogiliste tööjooniste looja vahekord? Konfliktne see vahekord ei ole. Ilmselt tööjooniste (stsenaariumide) tellijad juba teavad, et minult lõpuni tõsimeelset ja harduseni igavikulist toodet ei maksa loota. Kust nad seda teavad? Aga ma olen neilt alati küsinud, kui nad mulle vastava ettepanekuga on lähenenud: kus on siin see, mille pärast just mina pean seda tegema?

Share this...
Share on Facebook
Facebook

Pärna-teema puhul mul seda küsimust ei tekkinud. Vastupidi, ma peaaegu küsisin endalt, et kes siis veel, kui mitte mina? Nii et ambitsioonikas ja süüdimatu enesekindlus ühelt poolt, sügav lugupidamine filmi objekti kui looja suhtes teiselt poolt – nii sünnivadki minu dokumentaalportreede tööjoonised (“Mees animatsoonist” oli mul selles žanris küll esimene).

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht