Kes vaatab vastu majaka valgusvihust?

Kui esmalt võib tunduda, et „Majakas“ pöörleb varjudes varitseva kurjuse ümber, siis eelkõige on tegemist uurimusega inimese sees toimuvast.

ANDREI LIIMETS

Mängufilm „Majakas“ (USA 2019, 109 min), režissöör Robert Eggers, stsenaristid Robert Eggers ja Max Eggers, operaator Jarin Blaschke, helilooja Mark Korven. Osades Robert Pattinson, Willem Dafoe ja Valeriya Karaman.

Robert Eggersi nime võib enim siduda õudusžanri viimaste aastate uue tõusuga. 36aastase ameeriklase debüütteos „Nõid“1 hirmutas oma aeglaselt koguneva õõvaga vaatajaid kümnendi keskel sedavõrd, et nimetati üle aastate mõjusaimaks õudusfilmiks. Žanritavadesse Eggers end siiski kätkeda ei lase – tema filmid on ka uurimused ajast, kohast ja kommetest – sellest, kes me oleme ja kust me tuleme. „Nõia“ puhul oli keskmes XVII sajandi Uus-Inglismaa asunike elu, Cannes’i filmifestivalil esilinastunud „Majakas“ viib vaataja samasse kanti XIX sajandi lõpul.

Kaks majakavahti alustab üksikul saarel neljale nädalale plaanitud vahetust. Thomas (Willem Dafoe) on endine madrus, kellele on selline töö sügavalt rituaalne ning elu on tiksunud kogunenud kogemustest-uskumustest kujunenud harjumuste rütmi. Ephraim (Robert Pattinson) seevastu alles otsib elus oma teed ja kohta. Päeviti tehakse rasket tööd, öösiti valvab tuletorni säravas tipus vaid vanem paarimees. Ühtlasi näib seal toimuvat midagi salapärast ja kummalist, isegi nõiduslikku. Ajapikku hakkab teadmatusest lummatud Ephraim üha enam ihkama võtta vanema mehe koht endale.

Rohkem tegelasi filmis polegi, kui üksikud unenäolised hetked välja arvata. Ligi kahetunnisest kestusest enamiku on kaamera ees üks mees, mõnikord mõlemad koos. Näitlejale on selline ülesehitus tohutult nõudlik ja vastutusrikas. Õnneks on mõlemad mehed võimalusest kümne küünega haaranud ja end ülepeakaela rolli heitnud.

Peaosalised on valitud hiilgavalt. Dafoe saavutas tuntuse küll juba 1980ndatel, ent on jõudnud kuuekümnendateks eluaastateks karjääri tippvormi. Mullu oli tasuks Oscari nominatsioon Vincent van Goghi rolli eest biograafilises draamas „Igaviku väravas“,2 tunamullu võrratu kõrvalosa eest „Florida projektis“.3 Kuuldavasti võttis näitleja pärast „Nõia“ nägemist ise Eggersiga ühendust, et koostöömõte lauale käia.

Veelgi põnevam on 33aastase Robert Pattinsoni karjäärikõver. Küllap seostub ta paljudele ennekõike sädeleva teismeliste lemmikvampiiri Edwardiga „Videviku“ saagas.4 Kas on asi toona osaks saanud pilgetes, soovis end tõestada või kogu karjääri kindlustanud teenitud rahasummades, ent mehe edasised rollivalikud on olnud üha julgemad ja väljakutsuvamad. Ulatust ja uusi kihte on ta näidanud selliste kvaliteedimärgiga lavastajate käe all nagu David Michôd („Rändur“, „Kuningas“5), David Cronenberg („Tee tähtedeni“, „Kosmopolis“6), Claire Denis („Elu tähtede keskel“7), James Gray („Kadunud linn Z“8) ja vennad Safdied („Hea aeg“9). Ees ootab muide Batmani keebi kandmine.

„Majaka“ edu pandiks on kahe näitleja Robert Pattinsoni ja Willem Dafoe omavaheline keemia. Kaks erinevat meest on sunnitud täielikku eraldatusse, mis venib tormitingimustes üha pikaajalisemaks.

Kaader filmist

„Majaka“ edu pandiks on kahe näitleja omavaheline keemia. Kaks erinevat meest on sunnitud täielikku eraldatusse, mis venib tormitingimustes üha pikaajalisemaks. Järgemööda süvenev teadmatus ja kaduv ajataju toovad välja kõige sügavamad ja peidetumad inimloomuse sopid, meeste hirmud, soovid, ambitsioonid, uskumused.

Nende kujutamisel hüppab Eggers muljetavaldava kergusega žanrite ja toonide vahel. „Majakas“ on kordamööda pitsitavalt painav ning kuratlikult naljakas, veenvalt realistlik ja ligipääsmatult viirastuslik. Lõkkele löövad isiklikud pinged, minevikupained, ebausk, paranoia, aga ka teemad, mida harvemini julgetakse ning osatakse kujutada – eraldatuses kuhjuv seksuaalne frustratsioon ja meheliku kooriku alla peidetud lähedusvajadus. Kordamööda tehakse tööd ja võetakse napsu, vennastutakse ning pööratakse teineteise vastu. Alkohol tingib deliiriumilähedase seisundi, mis koos äralõigatusega hakkab üha sügavamalt mõjutama meeste niigi mõranevat psühholoogilist seisundit. Abiks on lavastaja ja tema venna Max Eggersi kahasse kirjutatud stsenaarium, mis pakub näitlejatele hulga mahlakaid dialooge ja olukordi.

Eggers on hiilgav mineviku taaslooja. Suur osa „Nõia“ paeluvusest seisneb filmi võimes peegeldada mitte ainult möödunud ajastu detaile – seda, kuidas räägiti, kuidas käituti, millises maailmas elati –, vaid ka tegelaste vaimuseisundit kõigi väliste tegurite keskel. Kui toona oli psühholoogiliseks voodriks ennekõike uusasunike dogmaatiline religioosne maailmavaade, siis seekord põimuvad argipäevaga madruselood ning mere lähedusega põimunud folkloor.

Majaka“ esteetika on võimalikult ajastutruu. Koos ka „Nõia“ eest vastutanud operaatori Jarin Blaschkega on loodud kõhe, vähese loomuliku valgusega mustvalge pildikeel, mille klaustrofoobiat rõhutab harjumatu laiekraanieelne, varastele tummfilmidele omane 1.19 : 1 kaadrisuhe. Napp visuaalne stiil meenutab kuulsa taanlase Carl Theodor Dreyeri eelmise sajandi algupoole filme, nagu „Vampiir“ ja „Jeanne d’Arci kannatused“.10 Visuaalseid paralleele võib tänu kajakate pidevale kohalolule leida Alfred Hitchcocki „Lindudega“.11 Eggers ise on loetlenud oma mõjutajate sekka veel hulga filme, mille tunnetus ja meeleolu meenutab „Majakat“: Friedrich Wilhelm Murnau „Nosferatu“ (1922) Stanley Kubricki „Hiilgus“12 ja David Lynchi unenäolised tööd.

Eggersi ainulaadsus tuleneb tema võimest ammutada inspiratsiooni palju sügavamale ulatuvatest juurtest. Ta pole postmodernne popkultuuri töötleja ega eelkäijate tsiteerija. Eeskujusid võib „Majakast“ küll järjepanu tuvastada, kuid Eggersi kandvad vihjed ei tulene ainult filmimaailma seest või kirjandusest, nagu Herman Melville’i „Moby Dick“ (1851) või Edgar Allan Poe samanimeline lõpetamata lühilugu, vaid inimkonna ajaloost, mütoloogiast, rahvapärimusest, aastasadu räägitud lugudest.

„Majaka“ spetsiifilisusest tuleneb kummalisel kombel ka tema universaalsus. Läbivaks kujundiks on tuletorni tipus laevadele teed juhatav helkiv tuli – esmapilgul kui küllusesarv, ajapikku majakavahtidele pigem Pandora laegas. Õudukat ootavad vaatajad võivad vabalt pettuda. Pealtnäha on Eggers püsti pannud lahendamist ootava müsteeriumi, kuid jääb napiks ja kujundlikuks selle osas, mis varjudes toimub. See on justkui vastus „Nõia“ lõpplahenduse suurimale puudusele, liigsele sõnaselgusele pärast nähtut enim pingestanud mitmeti mõistetavust.

Kes või mis majaka valgusvihust vastu vaatab? Eks ikka vaataja ise. Niisiis on „Majakas“ „Nõia“-sarnaselt petlik. Kui esmalt võib tunduda, et lugu pöörleb metsade või lainete keskel luurava võõra, varjudes varitseva kurjuse ümber, siis eelkõige on tegemist uurimusega inimese sees toimuvast. Sel moel kõnetab „Majakas“ otsesõnu tänapäeva. Kõigis hirmudes, ootustes ja lootustes põrnitseb inimene tõtt iseenda siseilmaga. Oskame teistes kahtlustada seda, mida iseendas tundma ja nimetama oleme õppinud. Pinnud ja palgid. Mis siin rääkida teiste mõistmisest, kui iseendastki aru ei saa!

„Majakas“ võtab oma eetilises komplekssuses piibellikud mastaabid, kuid mõjub kõike muud kui dogmaatiliselt. Pigem kutsub Eggers üles mineviku kaudu olevikku kriitiliselt vaatlema, omaenda uskumuste ja maailmatunnetuse kohta küsimusi esitama.

1 „The Witch: A New-England Folktale“, Robert Eggers, 2015.

2 „At Eternity’s Gate“, Julian Schnabel, 2018.

3 „The Florida Project“, Sean Baker, 2017.

4 „Twilight“, Catherine Hardwicke, 2008; „The Twilight Saga: New Moon“, Chris Weitz, 2009; „The Twilight Saga: Eclipse“, David Slade, 2010, „The Twilight Saga: Breaking Dawn“, Bill Condon, 2011-2012.

5 „The Rover“, David Michôd, 2014; „The King“, David Michôd, 2019.

6 „Maps to the Stars“, David Cronenberg, 2014; „Cosmopolis“, David Cronenberg, 2012.

7 „High Life“, Claire Denis, 2018.

8 „The Lost City of Z“, James Gray, 2016.

9 „Good Time“, Benny Safdie, Josh Safdie, 2017.

10 „Vampyr“, Carl Theodor Dreyer, 1932; „La passion de Jeanne d’Arc“, Carl Theodor Dreyer, 1928.

11 „The Birds“, Alfred Hitchcock, 1963.

12 „The Shining“, Stanley Kubrick, 1980.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht