Filmitootmine Ameerika moodi

PIRET JAAKS

Kyle Franke: „Materjal peab olema ühelt poolt unikaalne ja teiselt poolt tuttavlik.”Kyle Franke on Los Angeleses asuva filmikompanii XYZ Films arendusjuht, kelle ülesandeks on leida kogu maailmast eriilmelist põnevat intellektuaalset omandit (filme, stsenaariume, kirjandusteoseid), millel oleks potentsiaali jõuda Hollywoodis suurtele ekraanidele.

Mis tüüpi ettevõte on XYZ Films?
XYZ Films on müügi- ja tootmisettevõte, ent ostab ka filmide õigusi, ehk teisisõnu, me teeme mõlemat: müüme valmis filme ja toodame neid ise rohujuure tasandist peale. Me oleme vägagi orienteeritud rahvusvahelisusele. XYZ Filmsi Los Angelese kontoris on viis-kuus inimest, lisaks on meil konsultant Austraalias. Oleme partner organisatsioonile nimega TwitchFilm.com. Meil on üle maailma 41 informaatorit, kes annavad TwitchFilmile teada uute filmide turuletulekust ja püüavad avastada uusi talente. Tänu neile avastame põnevad ideed ja projektid väga varakult. Need inimesed on väga väärtuslikud, kuna nad vaatavad filme ja projekte läbi kohaliku perspektiivi ning soovitavad, millist materjali võiksime müüa teistesse regioonidesse ja millest oleks mõtet teha uusversioone.

Iseloomustage palun lühidalt oma tegevust.
Tegu on müügiettevõttega. Me võime leida ja viia kokku finantseerijad näiteks erasektorist, „pehme raha” riigilt, teha kaastootmist ja eelmüüki jne. Teeme kõik, et leida filmi jaoks huvitav finantseerimisskeem. Me pöörame tähelepanu ennekõike filmidele, mille eelarve on miljon kuni viis miljonit dollarit, kuid teeme ka suurema eelarvega filme. Kuna meie tegevus on rahvusvaheline, siis teeme tihti just žanrifilme, mis on ühtlasi meie ettevõtte fookus. Žanrifilmid põhinevad sellel, kuidas vaataja end tunneb (näiteks hirmu õudukate puhul) ja seetõttu on neid ka lihtsam müüa.
Raskem on rahvusvahelisel areenil müüa näiteks komöödiaid, kuna need on sisult tihti kohalikud ja neid on raskem tõlkida. Märulifilmid on märksa dünaamilisemad.

Mida teeb arendusjuht filmiettevõttes?
Mul on mitu ametit. Üks neist on materjali lugemine ja kursisolemine hetke oluliste kirjanikega, kes võiksid olla huvitatud meie projektidest. Palju aega kulub filmistsenaariumide lugemisele ja kirjanikega suhtlemisele. Kirjutajaid tundes on mul lihtsam otsustada, kellega tuleks koostööd teha. Arenduse vallas töötame näiteks koos Pixariga, kes tegeleb ainult majasiseste ideede arendamisega, mida meie aitame siis omakorda viia järgmisele tasandile.
USAs kirjutatakse stsenaariume eeldusega, et need saab ära müüa. Käsikirjad saadetakse otse produtsentidele ja stuudiotele, vahel need ostetakse ja need lähevad töösse, vahel mitte. Meie selles mängus ei osale, sest tahame, et meil oleks suurem kontroll algidee üle. Oleme ka väga režissöörikeskne ettevõte: püüame end siduda režissööridega, kellega tahame koostööd teha, ja aitame tal oma ideed arendada. Vahel vahendame lavastaja „paaripanekut” kirjanikuga. Peab teadma, millised kirjanikud on olulised nii USAs kui ka rahvusvahelisel areenil.

Millist tüüpi intellektuaalne omand jõuab filmimaailma?
Intellektuaalne omand on tihti kas raamat või film, millest saab teha uusversiooni. See võib olla dokumentaalfilm, teleseriaal, artikkel või mis tahes juba olemas looming. Huvitaval kombel ei pea olema tingimata täispikk romaan või raamat. Filmid ja teleseriaalid on tihti inspireeritud elulistest sündmustest, millest me loeme ajalehest. Vahel ei saa artikli põhjal kogu lugu kokku, siis otsime ka lisainformatsiooni. Näiteks, kas samal teemal on juba olemas raamat või leidub mõni avaliku elu tegelane, kelle elu saaks kajastada.

Millised omadused peavad olema algmaterjalil, et sellest saaks hea filmi?
Sellele küsimusele on raske vastata. Ma ütleks, et materjal peab olema ühelt poolt unikaalne ja teiselt poolt tuttavlik. Televisiooni jaoks otsime spetsiifiliselt teemasid, mis ei ole parasjagu eetris. Näiteks vaatame, et hetkel pole saadet merebioloogidest või konspiratsiooniteooriatest. Püüame täita tühimiku, kus see ka parasjagu ei ole.
Filmilugu peaks esmalt kõnetama, olema originaalne ja hästi räägitud, oluline on selle kvaliteet ning esteetika. Me püüame leida intellektuaalset omandit, mis toimiks hea hüppelauana: selles võiks olla piisavalt infot ja originaalne idee, kuid see ei peaks ehk olema detailselt lõpuni läbi mõeldud, mistõttu on kirjanikul ja režissööril vabadus filmi edasi arendada.
Näiteks meie toodetud „Tööpostil” („On the Job”, Erik Matti, 2013) on filipiinikeelne film, mis põhineb tõestisündinud lool ja räägib vangidest, kes peavad töötama palgamõrtsukatena. Veel üks asi, mida otsime, on high concept ehk filmi käivitav ühelauseline keskne idee-küsimus. Selle filmi idee annab kokku võtta ühe lausega ja inimene saab sellest kohe aru. High concept ongi tegelikult peamine. Meile pakuvad huvi konkreetse loo võimalused ja suunad, kuhu seda saab edasi arendada.
„Tööpostil” oli vangide põgenemise lugu, millesarnast me polnud varem näinud. Kuna see põhines tõsielusündmustel, andis loo usutavus filmile lisamõõtme. Hakkasime seda filmi nn müügipaketti kokku panema juba enne võtteperioodi algust kohapeal. Projekt pälvis väga kõrge tasemega kirjaniku ja režissööri tähelepanu, kuna idee oli nii hea. Järgmise sammuna hakkasime otsima suurstuudiot, kes selle paketi ära ostaks.

Millised on peamised väljakutsed teie äris?
Iga filmi ja telesaate tegemine on võitlus, isegi siis, kui kontseptsioon on pealtnäha väga tugev. Igal juhul on miljon väikest tegurit, mis võivad vahetuda ja muutuda. Stuudiod, kellele toodet müüa, on reeglina suured rahvusvahelised korporatsioonid. Väga vähestel stuudiotel on pikaajaliselt sama juhtkond: inimesed vahetuvad, samuti režiimid. Kui sa ühe korra ajal saad filmi stuudiole maha müüdud, tuleb uus kord ja kõik muutub – otsitakse midagi muud. On suur väljakutse saada film tehtud ühe valitsuskorra ajal.
Keeruline on leida ka häid inimesi, kes suudavad hea loo edasi anda. Nende leidmine teeb töö märksa kergemaks. Meie töö on avastada pidevalt uusi andekaid režissööre. Meil on õnneks töötav mudel: TwitchFilmi partneritena näeme paljusid filme väga varakult. Samuti oleme paljudel filmifestivalidel programmide koostajaks. Rahvusvahelise firmana on meil ka palju kohalikke produtsente, kes annavad teavet uute filmide ja projektide kohta.

Kuidas on võimalik nii rohkelt ideid ja uut materjali iga päev läbi töötada?
See pole lihtne. Kõige olulisem on meile õigete partnerite leidmine. Hindame kõrgelt produtsente kohalikust keeleruumist, sest head filmid ei tee end ise. Ükskõik, millise riigi produtsendiga on tegu, hea pakett paneb filmi väärtuse paika. Materjali ongi sellises mahus võimalik läbi töötada seetõttu, et kuna rahvusvahelised partnerid teevad seda tööd iga päev ning meieni jõuavad vaid parimad ideed.

Milline on hästi koostatud filmi­pakett?
Kõik algab ikka sellest, kas idee on ühtaegu unikaalne ja universaalne, kas karakterite ja looga saab samastuda suur hulk inimesi, kas filmi võimalik uusversioon on värske või on midagi sellesarnast juba Hollywoodis tehtud. Küsime endalt: kas ma olen seda varem näinud? Palju on sääraseid kohalikke filme, mis on lihtsalt Hollywoodi filmide teisendid. Näiteks võib kohata „Pohmaka” („The Hangover”, Todd Phillips, 2009) laadis filme, mis on lihtsalt tuntud Hollywoodi linateoste ümberkirjutused. Enamasti pole need ka väga head.
Paketi oluline osa on inimesed, kellega hakatakse filmi tegema. Minu igapäevatöö on näiteks stuudiote läbi­helistamine ja inimeste tausta uurimine. Uurin, ega nad ei ole mõnes mustas nimekirjas, kes neist kirjutab häid käsikirjaversioone, kellega on lihtne koostööd teha ja kellega raske. Kirjanike ja režissööride õige „paaripanemine” on samuti väga oluline.
Filmi uusversiooni tegemiseks on kaks erinevat taktikat. On kõrgekvaliteediline originaaltoodang, mille kullaproov võib äratada mõne tippkirjaniku või režissööri huvi. Näiteks film „Põrgulik amet” („Infernal Affairs”/„Mou gaan dou”, Andrew Lau ja Alan Mak, 2002) oli selle kategooria musterfilm (Ameerika 2006. aasta uusversiooni „The Departed” ehk „Kahe tule vahel” eest võitis parima lavastaja Oscari Martin Scorsese – toim). On ka neid filme, mida võib pidada läbikukkumiseks, aga milles on tugev põhiidee. Teostust võis takistada näiteks eelarve. Sellisel puhul on tegu käest lastud võimalusega ja korraliku tootmispaketiga on võimalik püüda USAs oluliste inimeste tähelepanu.

Kas teie ettevõttel on plaane ka Eestiga?
Miks ka mitte. Asukoht on suurepärane, saab kergesti kohale. Siit on kerge leida Nõukogude Liidu või Ida-Euroopa stiilis võttepaiku. Kohalikel turgudel otsime kindlasti head infrastruktuuri, eriti just televisiooni ja reklaamide osas. Mulle tundub, et siin on tugev tele- ja reklaamitraditsioon. Seega on teil siin olemas selle valdkonna talendid. Eesti turg ja riik kasvavad ning arenevad, mis on samuti huvitav. Järelikult ei puhka siin keegi veel loorberitel, vaid kõik pingutavad, et jõuda sinna, kuhu nad soovivad, ega ole rahul status quo’ga. Eesti tundub olevat talendi ja tootmise järele janunev maa.