Filmimaailm
Al Pacinost saab Dalí
Katalaan Salvador Dalí, täisnimega Salvador Felipe Jacinto Dalí Domènech (1904 – 1989) oli sürrealistliku maalikunsti suuri novaatoreid. Tema sageli irratsionaalsetes kompositsioonides domineerivad absurd, õudus, erootika ja ka religioosne sümboolika. Suure veidrikuks peetud “Puboli markiisi” pea kogu teadlik elu oli kui üks suur performance. Praeguseks on selgunud, et legendaarsele sürrealistile pühendatud eluloofilmi “Dali & I: The Surreal Story” võtted New Yorgis ja Hispaanias algavad juunikuus. Ekraaniloo režissööriks on ameeriklane Andrew Niccol, kes on varem lavastanud ulmepõneviku “Gattaca” ja kirjutanud stsenaariumi satiirilisele komöödiale “Trumani Show”. Salvador Dalí rolli valiti veterannäitleja Al Pacino, kellel tuleb enne seda lõpetada töö filmidega “Ocean’s Thirteen” ja “88 Minutes”.
Eluloofilm keskendub aastatele 1960 – 1980, kui valmis enamik suure ekstsentriku tähelepanuväärsematest teostest. Stsenaariumi aluseks on Dalí kunstiärimehest sõbra Stan Lauryssensi samanimeline poolautobiograafiline romaan.
James Bond jõuab ka Hiina kinno
Bondiaana suurel ekraanil on kestnud juba 45 aastat. Põnevikud Tema Majesteedi salaagendi nr 007 seiklustega on linastunud kõikjal maailmas. Veel nädalapäevad tagasi oli väidetavasti ainsaks valgeks laiguks suurriik Hiina, kuna kõik need aastakümned ei lubanud sealsed tsensorid James Bondi kinoekraanile. Põhjuseks toodi loomulikult külma sõja vaimus ajaviitepõnevike ideoloogiline suunitlus ja punahiinlaste kujutamine idealiseeritud superkangelase õelate vaenlastena. Tänaseks on maailm tublisti muutunud ning ka Bondi filme ei maksa enam karta. Sarja uusimale spioonifilmile “Casino Royale” võimaldati pääs Hiina kinolevisse, kusjuures tsensuur ei pidanud vajalikuks teha teosesse ühtegi “parandust”. Tõsi küll, tänu filmipiraatlusele ei ole James Bond kohalikele filmihuvilistele sugugi tundmatu tegelane. “Casino Royale” esilinastub pidulikult 29. jaanuaril Pekingis ja päev hiljem Shanghais. Kohale oodatakse nii režissöör Martin Campbelli kui ka põneviku peastaare Daniel Craigi ja Eva Greeni.
Lähiminevikus lahkunuid
Carlo Ponti (Carlo Fortunato Pietro Ponti, 11. XII 1912 – 10. I), üks Itaalia edukamaid filmiprodutsente, tänu kellele jõudsid ilmasõjajärgsele kinoekraanile mitmed Alberto Lattuada (“Anna”), Federico Fellini (“Tee”) ja Vittorio De Sica (“Napoli kuld”, “Eile, täna, homme”, “Abielu itaalia moodi”) olulisemad filmilavastused. Ponti pika filmikarjääri suurimaks saavutuseks on harjutud pidama seda, et just tema tegi tundmatust näitlejahakatisest Sofia Scicolonest maailmamainega filmidiiva Sophia Loren ja teise Signora Carlo Ponti (nende abielu kestis 1957 – 1966). Koostöö kauaaegse ärikompanjoni Dino De Laurentiisiga lõppes 1950. aastate teisel poolel, kui Ponti asutas oma filmakompanii Compagnia Cinematografica Champion. Umbkaudu samasse aega langes minek Hollywoodi. Carlo Ponti aukartustäratavalt mahuka filmitoodangu pärle: King Vidori “Sõda ja rahu” (1956), Vittorio De Sica “Kaks naist” (1960), Jean-Luc Godard’i “Põlgus” (1963), Claude Chabroli “Landru” (1963), David Leani “Doktor Živago” (1965), Michelangelo Antonioni “Blow-up” (1966) ja “Elukutse: reporter” (1975), Ettore Scola “Inetud, räpased ja kurjad” (1976).