Eesti animafilm külvab uusi seemneid

Mari-Liis Rebane

Eesti animatsioon pole veel kunagi häbisse jäänud, kuid täispikkade mängufilmide kohta kuuleb aina rahulolematute kriitikute kaebeid. Animafilm on hoopis ise nii kriitiku kui ka oma publiku suhtes nõudlikum, sest eeldab semiootilist vilumust, kriitikameelt ja ootab NSV Liidus karastunud vaataja võimet tabada varjatud irooniat ja pildiridade vahele peidetud sõnumeid.

Ka täna veel leidub liik vapraid idealiste, kes animafilmi südameasjaks võtnud.  Nukufilmi esileedide Jelena Girlini ja Mari-Liis Bassovskaja (koondnimega GirlinBassovskaja ehk eesti oma õed Quayd) kolmas ühine autorifilm „Oranus” on põhiliselt inspireeritud vene kaasaegse kirjaniku Viktor Pelevini postmodernistlikest tänapäeva- ja tulevikuvisioonidest, mis ei jäta oma julge kultuurikriitikaga sugugi ükskõikseks. „Oranus” on autoritele kaua oodatud kaunikene, sest stsenaarium oli valmis juba 2004. aastal.  Varieeruvas visuaalses ruumis teostatud tehniliste lahendustega sünteesitakse nukufilmi kolmemõõtmelisus, lamenuku staatika, liveaction piksillatsioon ja kvaliteetne järeltöötlus, mis kummastuvad virvarr-armulooks. Grotesksest intellektuaalhuumorist ja fekaalijõgedest küllastunud pilt tahab pingutust nõudvat seedimist – siin on kõike ja rohkemgi veel, mida vajab üks nõudlik kultuuritarbija. Olga ja Priit Pärna teine ühisfilm „Tuukrid  vihmas” jätkab elujõuliselt ehtpärnalikku liini.

Eelmise filmi „Elu ilma Gabriella Ferrita” järel on see ka kahe kunstniku koostöö kannakinnitus, mis näib kujunevat stabiilsema ühise kaubamärgi pildikeeleks – pean silmas selgelt äratuntavaid stilistilisi nüansse, aga ka kaudselt sisulisi lähtekohti. Linalugu kujutab armastajapaari, kes kohtub öö ja päeva piiril vaid hüvastijätusuudluseks, kui üks oma tööpäevaga juba lõpetab ja teine alles alustab.  Mees lahkub oma igapäevasele tuukritööle, kus ettevalmistused uppuva laeva päästmiseks kestavad nii kaua, et tööpäev saab läbi ja laevast on veepiirile järele jäänud vaid jupike meeldetuletuseks. Võib see olla ühtlasi sisyphosliku kiviveeretamise mudel lõputus sajus? Aja, distantsi ja kättesaamatuse mõiste omandavad siin laiema mõõtme nii eksistentsiaalsel kui ka kõige argisemal skaalal.

Ööd murravad päevi ja päevad öid nagu uni ärkvelolekut  ja ärkvelolek und. Nende kohtumishetk on kaduv, hägune ja habras. Martinus Daane Klemet oma meediakriitilise joonisfilmiga „Õhus” on meie animamaastikul üsna värske veri, kuid tema filmidel tasuks juba varakult silma peal hoida. Uue autori teos tundub vanade kalade kõrval teatud mõttes tänapäevasem ja eesti animafilmi kontekstis ehk isegi eraldiseisvam. Animeerimislaadilt on tegu üsna staatilise filmiga, kuid Gerda  Märtensi kujundatud üldstilistika mõjub kaadrikompositsioonis esteetiliselt nauditavana. Inimeste käitumine on selges seoses teleriekraanil kuvatava pildiga, mis nende reaalsust manipuleerib. See film vaatleb huntide ja inimeste vahelist telekommunikatsiooni ning visualiseerib meediamulli null-gravitatsiooni.

Ma sugugi ei imesta, et Kaspar Jancise „Krokodill” valiti tänavu ka maineka Annecy festivali võistlusprogrammi. Tegu on üsna õnnestunud  linatükiga, mis on oma sümbolitega hästi jälgitav, kuid samas isikupärane ja hoiab varem läbi proovitud jutustamisvõtteid. Kastreeritud ooperilaulja paljastab eksikombel ühel õnnetul päeval oma edu saladuse, mistõttu ta lõpetab publiku ja produtsendi pahakspanu tõttu supermarketis reklaami maskotina. Igasugune karakterisse kodeeritud konflikt annab vaataja empaatiale idanemisvõimaluse. See on „Krokodillis” olemas ning nii ooperilaulja kui tema  pärast muretsev vaataja leiab ekraanile ilmuva naisterahva näol ka leevendust, sest ooperilauljal, kes on harjunud oma karnivoorist toataime kaaviariga toitma, on naisega midagi ühist. Nõrganärvilise kinokülastaja maharahustamiseks kinnitan, et roheline elukas ei löö vaatajale hambaid kõrri. Samas ka hoiatan, et halvimal juhul tuleb toime tulla väljaravimatu sõltuvuse süvenemisega, mis paneb kultuuritõbise filmihuvilise uuesti eesti animafilmi  järele janunema.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht