DVD-peegel: Nüüdisaja Herostratos

Jüri Laulik

Mängufilm „27. peatükk. John Lennoni tapmine” („Chapter 27”, USA-Kanada 2007, 84 minutit), stsenarist ja režissöör J. P. Schaefer. Osades Jared Leto, Mark Lindsay Chapman, Lindsay Lohan, Mariko Takai jt. Ta on sügavalt usklik, jumaldab biitleid, on abielus jaapani päritolu Gloria Abega ja tahab saada kuulsaks. Tema nimi on Mark David Chapman. Ta töötab Honolulus, on tüse ja silmapaistmatu, psüühiliselt kõikuv. 1980. aasta oktoobris jätab ta senise töö, ostab revolvri ja sõidab laenatud rahaga mandrile. 6. detsembril saabub ta New Yorki. 8. detsembril saab ta oma kauaaegselt iidolilt John Lennonilt autogrammi. Lennon ja Yoko Ono elavad Manhattanis Dakota-nimelises majas. Seal ees kõik aset leiabki. Samal õhtul ootab Chapman selle maja ees stuudiosse sõitnud Lennonit. Tal tuleb kaua oodata, kell 22.49 peatub maja ees lõpuks limusiin, kust väljuvad Yoko ja John. Legend räägib, et Chapman olevat kõigepealt hõiganud „Mr Lennon?”, aga ta ise eitab seda. Ta olevat paarile järele tõtanud ja tulistanud viis lasku, millest neli tabas Lennonit selga. Seejärel toetus ta vastu seina ja hakkas demonstratiivselt lugema taskust võetud raamatut „Kuristik rukkis”. Kärmelt kohale jõudnud politsei viis kiirabi ootamata vereloigus lamava Lennoni lähikonna St Luke’s Roosevelti haiglasse, kus maailmakuulus muusik kell 23.15 suri. Chapman arreteeriti kohapeal. Ettevaatlik film 2007. aastal tehakse film „27. peatükk. John Lennoni tapmine” mõrvari viimastest päevadest. „27. peatükk” on sümboolne pealkiri. Lennoni tapja Chapmani püha raamat oli Salingeri „Kuristik rukkis”, kus on 26 peatükki. Chapman samastas ennast romaani peategelase Holden Caulfieldiga, oli isegi signeerinud ennast selle nime all, ning kirjutas mingis mõttes Lennoni tapmisega raamatule juurde viimase, 27. peatüki.

„Kuristik rukkis” on eelmise sajandi USA kirjanduses nii oluline teos, et see vilksatab läbi mõnest teisestki Ameerika filmist. Näiteks filmis „Vandenõuteooria” kogub paranoiline peategelane Jerry Fletcher (Mel Gibson) „Kuristiku rukkis” köiteid, ise raamatut kunagi lugemata.

Eelmisel sügisel tähistas Briti muusikaleht NME oma 60. tegevusaastat. Sel puhul valiti ka selle ajaperioodi kõige suuremad muusikalised aastapäevad. Hääletajaid kogunes üle 160 000, võitjaks hääletati John Lennon Liam Gallagheri ja David Bowie’ ees. Seega on tegemist ka pärast traagilist surma sümboliga, kes kõrgub üleinimlikult oma muusika kohal nagu kirikutorn tavaliste majade seas.

Filmi „27. peatükk. John Lennoni tapmine” tegijad on valinud Guildensterni-Rosencrantzi tee, keskendunud Lennoni tapja Chapmani viimastele päevadele. 2006. aastal olid mingid teisejärgulised Briti filmitegijad juba teinud filmi Chapmanist pealkirjaga „John Lennoni tapmine”, aga see film on kadunud filmiajaloo prügikasti. Biitlitest ja John Lennonist on aastate jooksul tehtud mängufilme küll, aga need kõik on kehvakesed. „Biitlite sünd” („Birth of the Beatles”, 1979), „Tunnid ja aeg” („The Hours and Times, 1991), „Tema elu – John Lennoni lugu” („In His Life: The John Lennon Story, 2000) – ja neid on veel – on nii nurgatagused filmid, et peale mõne eriti põhjaliku entsüklopeedia või mõne hullu friigi ei tea neist keegi. Ilmselt ongi need unustust väärt. Võib-olla „Taustajõud” („Backbeat”, 1994) biitlite algusaegadest Hamburgis on veidi tuntum. Ükski suurem filmitegija pole seni usaldanud sellise veel nii värskelt paljudel silme ees ja mälus figureeriva pühakuju kallale minna.

Filmi „27. peatükk. John Lennoni tapmine” peategelast Chapmanit kehastab ilus poiss ja naiste silmarõõm Jared Leto, keda on alguses raske ära tunda. Näitleja võttis filmivõteteks 28 kilo juurde ja näeb tõesti välja ebameeldivalt sarnane oma kangelasega. Tema pärast võikski seda filmi vaadata. Pärast filmivõtteid võttis ta hoogsalt ka kaalu alla, aga tervis hakkas jupsima. Näitleja elu, kui sa sellele väga pühendud, ei ole lihtne.

Jude’i, teist kirglikku Lennoni fänni, kehastab Linsay Lohan, praegune maailma kõmulehekülgede populaarne alko- ja narkosõltlane, kes paistabki elatuvat viimasel ajal põhiliselt sellest, et räägib oma võõrutusravist ja selle ebaõnnestumisest. Napi mõistusega, aga kena näolapiga staarifänni mängida on täitsa tema ampluaa. Kunagi ei tea, millal kellegi karmid elukogemused avavad temas tõelise kunstniku. Režissöör Schaeferile aga ongi „27. peatükk. John Lennoni tapmine” jäänud seni ainukeseks mängufilmiks.

Rohkem hull või kristlane?

John Lennon ütles 4. III 1966 intervjuus ajalehele Evening Standard ansambli Beatles kohta: „Me oleme praegu populaarsemad kui Jeesus. Ma ei tea, kumb kaob enne – rock’n’roll või ristiusk.” Tõsikristlased hävitasid biitlite plaate ja vehkisid rusikatega, sedagi väljaütlemist peetakse üheks põhjuseks, miks Chapman otsustas ta tappa. Ja film „27. peatükk. John Lennoni tapmine” on päris omapärane katse kirjeldada, mis toimub inimesega, kellest saab kõigile ootamatult tapja.

Kui hull see John Lennoni tapja siiski oli? Ega mingit loogilist vastust polegi. Filmi plusspoolele saab kanda paksu psühhopaadi Chapmani rolli Jared Leto esituses. Selline võimalus peibutab ikka oma tühisuse all kannatavaid haige psüühikaga inimesi, et mõne olulise inimese tapmise kaudu kuulsaks saada. Mark David Chapman, tänapäeva Herostratos, kindlustas endale John Lennoni tapmisega igavese kuulsuse. Tõsi, oma kuulsusega tuleb tal ilmselt elu lõpuni vangikongis hääbuda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht