Mälestusmärk Eesti esimese joonisfilmi kunstnikule

Jaak Lõhmus

Esimese tänaseni säilinud Eesti joonisfilmi „Kutsu Juku seiklusi” kunstnik ja animaator Elmar Jaanimägi on maetud Hageri surnuaiale. Novembrikuu alguspäevadest seisab tema hauaplatsil Kutsu Juku joonistusega mälestuskivi, mis kujundatud Eesti Kinoliidu ja Eesti Kultuurkapitali toetusel ning koostöös (kivi lahenduse autor on filmikunstnik Mare Raidma).

Karikaturist Jani ja Kutsu Juku
Kodanikunimega Elmar Jaanimägi (nimetatud animafilmi tiitrites ja näitusekuulutustes Janimägi, oma pilte ja karikatuure signeeris ta veel lühemalt „Jani”) sündis Tallinnas raudteelase perekonnas vkj 19. veebruaril 1907 (ukj 4. märtsil). Ta õppis Jakob Westholmi era-reaalgümnaasiumis. Kas ta sai ka joonistamiskoolitust, on siiani veel saladus. Ajakirjandusest on teada, et aastatel 1930-1931 töötas ta koos filmioperaatori ja -ettevõtja Voldemar Pätsiga Tallinnas tuntud fotograafi Aleksander Teppori ateljees Suur-Karja tänavas „esimese Eestis joonistatud trikkfilmi” kallal.
Suuresti Walt Disney eeskujudest, Miki Hiire seiklustest ja „Luukerede tantsust” inspireeritud filmike „meie rahvuslikust Mikist” esilinastus Tallinna kinos Modern 30. aprillil 1931 ja see oli linal 5. mai õhtuni, seega kuuel päeval. Praeguseni pole uuritud, kas seda pisut lühemat kui viieminutist filmikest näidati ka teistes Eesti linnades, kindlalt on Postimehest lugeda, et film linastus Tartu kinos Capitol sama aasta 7. novembril.
1986. aastal Tartus Ajalooarhiivist Eesti Karskusliidu paberdokumentide hulgast leitud film on ilma lõputa. Nagu ütleb filmi reklaamtekst, valmistati filmi jaoks ligi 5000 üksikjoonistust. Miks film sattus Eesti Karskusliidu arhiivimaterjalide hulka, pole teada. Aleksander Teppori tütar on oletanud, et isa peitis filmi Tartusse keeruliste aegade tulles 1930. aastate lõpus.
Voldemar Päts oli filmitöö kõrval välja andnud filmiajakirja, Aleksander Teppor käis pildistamas Eestis tehtavate mängufilmide reklaamfotosid ja võtteplatsielu. Ja Elmar Jaanimägi joonistas eesti filmide tegelastest šarže, näiteks tegi ta neid pilte juba enne „Kutsu-Juku” juurde asumist, nagu näeme 1929. aastal Konstantin Märska toodetud filmi „Jüri Rumm” tegijatest Päevalehes avaldatud  portreedest.

Seni kogumata teosed
Eesti Riigiarhiivis on hoiul kaust Elmar Jaanimäe joonistustega. See sisaldab sarže, visandeid, poolelijäänud joonistusi, Kawe vabriku toodete reklaamide kavandeid (ERA. R-1673.1.11). Ainult mõnedele visanditele ja portreedele on märgitud nimi, keda pildil on kujutatud. Põltsamaal leidub aga 1936. aasta juulis olnud näituse kuulutus, mis teatab: „Lugupeetud põltsamlased karikatuures! Euroopa riikides tunnustatud karikaturist Elmar Janimägil joonistuste ja karikatuuride näitus Põltsamaa lossi saalis.[—] Üllatus! Iga näituse külastaja võib soovikorral endast  j o o n i s t u s e
saada”. 1936. aastal on ajakirjanduses ilmunud teadete kohaselt Elmar Jaanimäe piltide näitus korraldatud vähemalt Tallinnas. Pekka Erelt on Eesti Ekspressis kirjutanud, et 1937. aasta sügisel avas Jaanimägi oma näituse ka Viiburis.
Elmar Jaanimäel oli kuus aastat noorem õde Daisy-Katharine, kaks venda surid suureks kasvamata. 1937. aasta jaanuaris kirjutab ajaleht Esmaspäev, et Jaanimägi tahab hakata tegema uut joonisfilmi „Kaval Ants ja Vanapagan”. See töö jäi ainult unistuseks, sest 3. novembril pussitas joomahulluses soomlane Elmar Jaanimäe Viiburis surnuks (vt Eesti Eks­press 15. III 2012, lk 11, Pekka Erelt, „Eesti kunstnik pussitati Soomes surnuks”).
Karikatuurikunstnikuna ja joonistajana ei tõuse Elmar Jaanimägi kindlasti Gori või Romulus Tiituse tasemele, õieti on eesti karikatuuriloos tema panus seni selgelt määratlemata. Eesti animafilmi alustajate hulgas on Jani roll aga vaieldamatu, mis sest, et „Kutsu Juku seiklusi” puhul oli tegemist „juhufilmiga”, nagu on selle töö filmiloolist tähtsust hinnanud maestro Jaan Ruus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht