Art Leete

Art Leete

Art Leete,
Tartu ülikooli etnoloogia professor

Keel peaks olema rohkem tunnetega seotud. Mu vanaema kasvas üles Kadrina kandis Metsa külas ja eks siis tema keelgi tuli sealt. Vett jõime kruukidest, saabastel olid apsatid ja kui pahandust tegin, sain põrkida. Kirjakeel ja kadrina keel põhinevad samal murdel, seega ei saa neid päriselt eristada. Keele omapära põhitunnuseks on kõnelejate veendumus selle ainulaadsuses. Minu puhul on seega paarkümmend natuke omamoodi sõna, mida kohe peast tean, rohkem kui küll, et pidada end kadrinakeelseks.
Vanaema käis tsaariajal ühe aasta külakoolis, aga eriti palju ta seal ei õppinud, sest oli vaegkuulja. Tollase üldlevinud arvamuse kohaselt oli kindel see, et kui inimene ei kuule, siis on ta järelikult loll. Õpetaja eriti ei püüdnudki mu vanaema õpetada.
Aga vanaemale meeldis väga kirjutamine. Et keegi seda talle õpetada ei tahtnud, tuli tal endal kirjakeele põhimõtted leiutada. Ta otsustas kirjutamisel lähtuda sõnade praktilisest tähtsusest ja emotsionaalsest mõjust. Sõnad, mis tundusid olulised, need pani ta kirja suure tähega.
Vanaema noorpõlve „Päeva raamatust“ (mida ta kirjutas öösiti) ilmneb, et tähtsamad või erilisemad asjad olid tema elus näiteks Peedid, Turg, Tavaar, Jüriined, Sõdurid, Tärpentiin, Piim, Kitarre, Sipelgad, Kallim, Mets, Paptistid, Palitu, Meierei, Jänesed, Klii, Thee, Petroleum, Suusad, Kartong, Lammas, Kevad, Põrsas, Pohlad, Armsam ja Moos. Igapäevasemate asjade hulka kuulusid aga näiteks toobid, pooltoobid, loed, arssinad, naelad, verstad, tündrid (meetriga hakati Eestis mõõtma 1929. aastast, enne seda elati maailmas, mida mõõdeti, tajuti ja millest räägiti teistmoodi kui praegu), vikkid, trullimine, häästamine, pahmamine, vedrutamine, reja, härjaped, kuväärid ja eintsets.
Vanaema arust oli keelele hea, kui see järgib tundeid. Vana keele omailm oli täielikult läbitunnetatud. Tema sõnad ei kirjelda asju, mõtteid, tundeid ja suhteid lihtsalt umbkaudu kokkulepitud õigekirja reeglite abil. Igas vanaema sõnas on tunne (või tundetus) kohe näha.