VASAR: Uue muinsuskaitse poole

Liina Jänes

Sellest ajast, kui muinsuskaitseliikumisel oli keskne roll Eesti vabadusliikumises, on hulk aega möödas ja pärandiga tegelemisel on paarikümne aasta jooksul läbitud mitu etappi. Toonast õilsat aurat ei jätkunud kuigi kauaks. Mida paremini hakkas minema riigil, seda enam sumbusid  muinsuskaitseteemalised arutelud edasiviiva tuumata kriitikasse ja kaitsepositsioonilt kirjeldamisse.

Eesti muinsuskaitse kiivas enesekaitsehoiak on olnud majandusedu varjukülg. On huvitav, et demokraatia ja majanduse ülesehitamisel oskasime riigina teiste vigadest õppida ja sattusime kiiresti õpetaja rolli, ent muinsuskaitsest  kujunes aktiivsete ehitusaastate jooksul üsna tugev arusaam kui arengu pidurist. Arengu suunda ei olnud sealjuures kokku lepitud. Investeeringuid oli vaja Eesti majanduse elujõulisuse tagamiseks, pärand jäi sellele sageli jalgu. Liiga tihti tuli rakendada hädakaitset ja kiirreageerimisrühmana töötades polnud mahti teha nii vajalikku selgitustööd ega vaielda metodoloogiate  üle. Väljaspool ülikooli- ja konverentsiruume ei ole peaaegu üldse räägitud muinsuskaitse filosoofiast ega moodsa muinsuskaitse teoreetilistest alustest. Praegu avardavad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid pärandikaitse mõistet, et kirjeldada teadusliku konserveerimise kõrval selle veelgi suuremat rolli maailma tohutu kultuuri-, vaimse ja looduspärandi jätkuvusel-järjepidevusel. 

Ka Eesti muinsuskaitse liigub objektikeskselt kaitselt järjest enam keskkonna kaitsmise suunas. Välise häda ja hala kõrval on sündinud mõndagi positiivset: väga palju restaureerimistöid, väärtustatud puitarhitektuuri, tehtud mitmeid alusuuringuid jm. Viimased on eriti olulised, kuna ilma alusuuringuteta jäävad kaitse eesmärgid arusaamatuks ja ootused muinsuskaitse suhtes vastuoluliseks. Pole vaja rindejooni osapoolte vahele, kes peaksid kõik seisma parema ja mitmetähendusliku keskkonna eest: omanikud, arhitektid, muinsuskaitsjad, riik, omavalitsused jne. Nendes vastasseisudes ei ole võitjaid. Kultuuripärand on meil ühine, meie pärand ja ühtlasi maailma pärand. 

Väärt, et sellest hoolitakse ja seda mõtestatakse. Muinsuskaitseleht Vasar pakub ühist platvormi ja kutsub kaasa mõtlema kõiki, kes kultuuripärandist midagi arvavad. Eesmärk on õhutada konstruktiivset diskussiooni, avaldada analüüsivaid ja probleemikeskseid lugusid alates sellest, millist muinsuskaitset me tahame, kuni konkreetsete pärandiliikide ja objektideni.  Leht hakkab ilmuma vähemalt kord kvartalis, aga usutavasti juhtub see sagedamini.