Uuendused teadustegevuse edetabeleis
Essential Science Indicators (ESI) uuenes 1. juunil ja katab nüüd kümne aasta ja nelja kuu pikkust perioodi 1. jaanuarist 2002 kuni 30. aprillini 2012. Kuna teadlasi ei ole ESIs võimalik sortida maade kaupa, siis õnnestus mul n-ö käsitsi tuvastada 20 Eestiga seotud (tööga või teaduste akadeemiaga) uurijat. Võrreldes eelmise neli kuud varasema perioodiga on 1% klubis kaks uustulnukat. Üks neist on Anto Aasa, kes töötab Tartu ülikooli geograafia instituudis. Teine uustulnuk on Ülo Mander, kes on sama geograafia instituudi juhataja. Ilmselt juba varem olin kahe silma vahele jätnud Alessandro Strumia, kes on seotud Martti Raidali rühmaga KBFIs. Ilmselt pidanuks 1% künnise ületama ka Rein Ahas, kelle publikatsioonid suures osas kattuvad Anto Aasa omadega. Web of Science’i andmetel, mis on aluseks ESI arvutustele, on Rein Ahas vahemikus 2002–2012 avaldanud 30 artiklit, mida on kokku viidatud 901 korral. Seega oluliselt rohkem kui Aasal. Ilmselt on tegemist ESI arvutusveaga, kuna kõigi näitajate poolest peaksid Ahase näitajad olema Aasa omadest paremad. Peale nende teadlaste on mujal maailmas endiselt kolm eestlast, kes samuti küünivad oma valdkonnas üle ülemise 1% piiri: Rando Allikmets (molekulaarbioloogia), Jaak Panksepp (neuroteadused) ja Endel Tulving (psühholoogia).
Kokku on praegu 133 Eestiga seotud tööd, mis ületavad artiklite ülemise 1% tsiteerimiskünnise. Kuna kõigi valdkondade peale kokku avaldati 9744 artiklit, mida viidati 91 754 korral (9,42 viidet artikli kohta), siis tähendab see seda, et keskmiselt on tsiteeritud 1,4% avaldatud töödest. See näitaja sarnaneb väga Soome ja Rootsi vastava näitajaga. Ühe protsendi künnise ületajate poolest on kõige edukamad teaduse valdkonnad ökoloogia (6) ja taime-loomateadus (5). Materjaliteadus, kus veel paar aastat tagasi oli 4–5 künnise ületanut, on taandunud vaid ühele. Väga paljudes valdkondades (kliiniline meditsiin, keemia, farmakoloogia, immunoloogia, sotsiaalteadused, matemaatika, majandus) pole meil ühtegi uurijat, kelle kumulatiivne tsiteeritavus ületaks 1% künnise. On ka kolm valdkonda, kus ei ole ühtegi artiklit, mis oleks jõudnud valdkonna ülemise ühe protsendini (immunoloogia, farmakoloogia ja matemaatika). Kuna kliinilises meditsiinis on 21 artiklit, mis ületavad künnise, siis on põhjust oodata, et peagi tekib selles ka uurija, kelle kumulatiivne tsiteeritavus küünib ülemise 1%-ni.