Üks roll

LEA LARIN

Järjekordse tõestusena, et eestlased on sambarahvas, kerkis EV 100 lõppakordina UNESCOlt saadud eriloaga vanalinna kohale hiigelsuur monstrum, mis on näha nii meritsi kui ka Ülemiste kaudu saabujatele. Jah, see ta ongi, palgalõhe, see müütiline olevus, mille olemasolu keegi ei taha uskuda, sest mitte keegi ei tea kedagi, kes meeskolleegist vähem teeniks ning mitte keegi ei tea ühtegi organisatsiooni, kus naistele vähem makstaks.

Sellest hoolimata, et Eestis on Eurostati andmetel (andmed aastast 2016) jätkuvalt Euroopa Liidu suurim palgalõhe, 25,3%.1,2 OECD andmetel (2017. aasta või hilisemad andmed) on palgalõhe Eestis aga lausa 28,3%, millega platseerume selles arvestuses maailmas teisele kohale Lõuna-Korea järel.3

Palgalõhe. Lõpuks ometi materiali­seerunud kujul, valmistatud innovaatiliselt ja teadmuspõhiselt, ümbertöötatud jäätmetest, igati taas- ja korduv­kasutatav. Kaalumisel oli ka palga­lõhesamba e-variant, hologrammiline numbrinäit superiministeeriumi ette riigiväljakule, kuid see plaan ajas avaliku sektori töötajatele nutu peale, sest sel puhul oleks eraldi kuvatud ka palgalõhe suurus avalikus sektoris. Ja see on statistikaameti andmetel suuremgi kui erasektoris.4

Igal aastal võrdse palga päeval, mil täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk ja mis Eestis langeb tavaliselt aprillikuusse (naised töötavad meil mehe aasta palga saamiseks 15 kuud), koguneb valitsus pidulikult palgalõhe juurde. Tehisintellektiga isekraana tõstab pidulikult peaministri palgalõhe kõrgusele ning headel aegadel murrab peaminister hardalt samba küljest protsendipunktikese, mille võrra sooline palgalõhe Eestis kahanenud on. Halbadel aegadel aga lisab raske ohkega tükikese sambale juurde. See koledus pealinna siluetilt kaob alles siis, kui kaob palgalõhe.

Nali naljaks, teisipäeval ja kolmapäeval oli riigikogus esimesel lugemisel „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“, millega tahetakse teha kaks peamist muudatust. Neist esimene on digitaalne tööriist ehk palgalõhe valgusfoor, millega võrreldakse riigi andmebaasides olevaid andmeid ning nende põhjal tuvastatakse organisatsiooni palgalõhe, ja siis näitab foor kas rohelist või punast tuld. Teine muudatus puudutab seda, et tööinspektsioonile antakse õigus teostada palgalõhele järelevalvet – selleks teeb inspektsioon korra aastas avaliku sektori asutustes palgaandmete soopõhise võrdluse. Seadus puudutabki ainult avalikku sektorit, erasektor jäeti eelnõust juba kevadel tööandjate keskliidu jt tööandjate organisatsioonide vastuseisu tõttu välja ning peaks jõustuma 1. juulil 2020.

Kuigi näiliselt käsitleb eelnõu tehnilist külge, siis sisuliselt astutaks lõpuks ometi mõni konkreetne samm, selleks et peale uuringute ja teavituse nii soolise palgalõhe kui ka tasustamisel diskrimineerimisega võidelda.

Teisipäeval oli ettekandjale, tervise- ja tööminister Riina Sikkutile küsimusi igast ilmakaarest nii palju, et tuline arutelu jätkus kolmapäeval. Valik repliike: „Aga koolides on liiga palju naisi!“, „Kust tuleb see raha, millega palgalõhe avalikus sektoris katta?“, „Aga kuidas te suhtute sellesse, et politseinikele teatud ebaatraktiivses piirkonnas makstakse rohkem palka?“, „Kui nüüd mõned saunaonud soovivad tööle, siis kuidas ja mil moel see on võimalik?“, „Teatud loogilistel põhjustel peetakse osasid töid meeste- ja osasid naistetöödeks“, „Ma olen keemiaõpetaja ning mu palk on kindlasti erinev Eesti keskmisest, sest ma olen ainulaadne“, „Soolise võrdõiguslikkusega on Eestis üksikuid probleeme, kuid me kindlalt liigume positiivses suunas, kuid seda ohustab islamiseerimine ja massi­immigratsioon“.

Eelnõu läheb teisele lugemisele oktoobris.

1 2016. aasta andmed. https://enut.ee/eurostat-palgalohe-statistika-2016-2018

2 Statistikaameti ja Eurostati avaldatud soolise palgalõhe arvutuse aluseks olev üldkogum on erinev. Eurostat jätab avaldatud palgalõhest välja alla kümne töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud. Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2016. aastal 20,9%.

3 https://data.oecd.org/earnwage/gender-wage-gap.htm

4 Palgalõhe oli 2017. a oktoobris avalikus sektoris 22,4% ja erasektoris 22%.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht