Üks roll

MERLE KARRO-KALBERG

Heldur Karmo kirjutas 1970ndatel laulusõnad, millega põlistas eestlaste mällu, et sadam ootab koju vaid ühtainust laeva. Tallinna sadam on nüüd, 40 aastat hiljem, üheksa kuud oodanud ühtainust superstaari, kes Zaha Hadid Architectsi näol ka lõpuks leiti.

Nädala alguses kuulutati välja 2016. aasta novembris alanud Vanasadama üldplaneeringu arhitektuurivõistluse tulemus, millega pealinn saab ruumisihid aastani 2030. Mereäärset linnaruumi hakatakse edaspidi kavandama Londoni ilmakuulsa Zaha Hadidi arhitektuuribüroo taktikepi järgi.

Nüüd saab pusletükid kokku panna. Teame, millised on plaanid Kala­sadamaga – võistluse võitsid aasta alguses KTA arhitektid; oleme renderdatud ilupiltidelt näinud, mida oodata Admiraliteedi basseini äärde. Sedagi piirkonda oleks pidanud kavandama Londoni kuulsa arhitektuuribüroo Chapman Taylori kavandite alusel, kuid avalikkuse turmtule all anti tellimus hoopiski II auhinna pälvinud KTA arhitektidele. Paar nädalat tagasi kirjutas Postimees, et kortereid, mis pidid kindlustama piirkonnas ööpäev läbi sagimise ja elu, sinna siiski ei tule (Postimees 21. VIII). Nüüd siis tõmmati katteloor üheksa kuud ja kolmes etapis küpsetatud Vanasadama ruumiliselt visioonilt.

Nii mitme vooruga võistlust pole lähiajal siinmail peetud. See meenutas kangesti talendisõud, kus igas voorus praagitakse keegi välja. Uuele katsele minekuks tuli järgmises etapis esitada žürii liikmete näpunäidete järgi uuendatud ja täiendatud kunsttükk ehk linnaruumikavand. Lõppvooru valiti 30 ettepaneku hulgast kolm: Alver Arhitektide ja Zaha Hadid Architectsi kavand ning Kavakava ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Architecture ühistöö.

Iga talendiotsingu finaalsaates tõdetakse, et kõik on viimse piirini võrdsed ning arukate, mõistuspäraste kriteeriumide alusel üht võistlejat teisest eristada ei anna. Nii juhtus ka sel korral: lõpp-pingutus oli kõigil võrdväärne, kuid pärjati ikkagi see, kes laval kõige rohkem säras, kellel on see eimiski, sõnastamatu x-faktor.

Seekord piisavalt sära ning sisemist põlemist siinsete arhitektide silmis ja esitluses ei nähtud. Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm väitis küll, et Zaha Hadidi büroo töö eristus, sest pakkus „mereväravale innovaatilise ja tervikliku lahenduse“, tõdes aga seejärel, et „nende kasuks rääkis rahvusvaheline kogemus“ (ERR 29. VIII). Tuleks ehk küsida, miks annab rahvusvaheline ruumiloome kogemus säärase eelise, et see kaalukausi langemise otsustab.

Ka Riiga Daugava äärde telliti kümme­kond aastat tagasi üld­planeering Hollandi staararhitektilt, rahvusvahelise kogemusega Rem Koolhaasilt. Riiast taheti teha pilvelõhkujatega maailmalinna, arvestamata, et 1,96 miljoni elanikuga Läti siiski suurlinna mõõtu välja ei anna. Daugava ääres kõrguvadki mõned üksikud kõrg­hooned, kuid elust pulbitsevat linna nende vahel näha pole.

Ehk oleks meil olnud praegu põhjust usaldada oma tegijaid, kes on kesklinna mereääre pärast juba aastaid südant valutanud ning kes siinse maitse, nüansside, veidruste ja ruumi iseloomuga ehk paremini suhestuda oskavad?

Ei saa välistada, et Londoni arhitektide kavand toob mere äärde midagi, mille peale teised tulla ei osanud, loob ootamatud seosed ja funktsionaalsuse, kuid praegu pole seda suudetud siiski veenvalt põhjendada.

Zaha Hadidi arhitektuuribüroo lõi Iraagi päritolu briti arhitekt Zaha Hadid 1979. aastal. Kui Dame’i tiitliga pärjatu 2016. aasta 31. märtsil maisest elust lahkus, kirjutas arhitektuurikriitik Carl-Dag Lige: „Tema loomingut iseloomustavad efektsed vormid ja dünaamiline ruumikäsitlus. Oma loominguga näitas Hadid, kuidas moodne digitehnoloogia aitab ruumistada ühiskonna praegust elutunnetust“ (Postimees 3. IV 2016).

Praeguseks on Hadidi 400 töötajaga büroo üle aasta kasutanud ettevõtet kui sissetöötatud tulusat kilpi. Nostalgia- ja retrolainel tuuritab mööda ilma liidri ja vapimärgita endiselt ka mineviku superstaar Queen ning iseseisvuse taastamise päeval andis rahvarohke kontserdi rokkansambel Ruja. Kõigi kolme puhul võib vist tõdeda, et las küll jääda kõik, mis hea, aga midagi uut ja maailmatunnetust muutvat nii enamasti ei sünni.