Üks roll

MARIA MÖLDER

Kõik algas kenasti. Laine Randjärv valiti 13. septembril Eesti Kontserdi uueks juhiks ja pehme maandumine riigikogust riigi moodustatud sihtasutuse juhi kohale oligi tehtud. Nii näeb paberi peal märksa ilusam välja, kui näiteks Isamaa poliitikutele mõeldes loodavad Eesti Pere Sihtkapital ja Riigiõiguse Instituudi sihtasutus, millele on juba katuserahast eraldatud kopsakas eelarve. Edasi hakkas aga Randjärvel kiiva kiskuma.

Randjärv, kes 19. septembril õigustas ühismeedias oma soovi saada õiglaselt välja teenitud hüvitist, räägib nüüd (juba targemana), et ta ei oleks seda raha nagunii näinud ja oli kogu aeg valmis 1. veebruarist EKs tööle asuma. Paraku jõudis ta selle nõusolekuni hiljavõitu – alles siis, kui tema läbirääkimised Eesti Kontserdi nõukoguga tööleasumise aja pärast on palju segadust külvanud. Protsessi käigus on tõsiselt kahjustada saanud nii EK kui ka Randjärve maine, aga EK on olukorrast puhtamalt välja tulnud. Nõukogu liige Madli-Liis Parts kommenteeris kolmapäeval tehtud otsust korraldada uus konkurss (lahkesti palutakse osa võtma ka pr Randjärv) äärmiselt tasakaalukalt: „Meil oli väga palju eksitavat infot mingitel konkursi hetkedel ja me jõudsimegi selleni, et kuna on olnud nii konkursi ajal kui ka konkursijärgsel ajal erinevat informatsiooni, siis me ei saa sellistes tingimustes sõlmida lepingut. Me peame alustama puhtalt lehelt“ (ERR 24. X).

Hüvitises ei ole iseenesest midagi halba, sest me ju tahame, et Eesti poliitikasse tuleks ettevõtlikke ja nutikaid inimesi, kel poleks ka ülearu keeruline sealt lahkuda. Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees ja Vabaerakonna liige Jüri Adams on aga Postimehes (23. IX) selgitanud, et riigikogu liikmele parlamendist lahkumisel määratud hüvitise mõte on tagada parlamendisaadikule rahaline toetus uue sissetulekuallika leidmiseni. „Kui inimesel on järgmisel päeval olemas uus ja hea palgaga töökoht, siis sellisel juhul kerkib üles eetikaprobleem,“ sõnas Adams.

Tööle kandideerides kinnitab kandidaat, et on nõus töökuulutuse tingimustega. Mis saab aga siis, kui mõni väga olulistest tingimustest on unustatud töökuulutusse kirja panna? Nüüd jõuamegi selle juhtumi kõige suurema üllatuseni: kui juunikuus EK juhatuse liikme ametikoha konkurss välja kuulutati, ei olnud kuulutuses tõepoolest mainitud, millal peaks uus juht ametisse astuma. Tööle asumise aeg 1. veebruar öeldi avalikkuses välja alles Laine Randjärve uue juhina väljakuulutamise hetkel. See oleks pidanud olema avalikus kuulutuses selgelt kirjas, seda enam et EK nõukogu liige Indrek Laul on nüüd veenvalt põhjendanud, kui tähtis on uue juhi tööleasumise algus. „Kuna märts ja aprill on Eesti Kontserdi jaoks vastutusrikas järgneva hooaja kunstilise plaani kinnitamise ning eelarve prognoosimise aeg, on juhi aktiivne osalemine hooaegu ettevalmistavas protsessis määrav,“ on ta kinnitanud (Postimees 17. X).

Mille järgi mäletab avalikkus Laine Randjärve? Kultuuriinimesed on kirglikult suhtunud paljudesse kultuuriministritesse, kuid mitte igaüks pole andnud inspiratsiooni teatrilavastuse loomiseks. Nii et laulu sees ta juba on ja laulukaare all on samuti meeldejäävaid sõnu tehtud – mis omakorda andsid ainest ühele „Tujurikkuja“ sketšile. Ehkki teatakse, et ta oli 2000ndatel Tartu linnapea ja hiljem kultuuri­minister, mäletatakse vähem, et ta on olnud Eesti muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja (1997–1998) ja Vanemuise kontserdimaja direktor (1998–2002). Ju osutus kunagine kontserdiasutuse juhtimise kogemus praegugi tähtsaks kaalukeeleks, kuigi juhilt oodatav on aastatega põhjalikult muutunud. Pigem aimame, miks valitakse riigi sihtasutuse juhtideks nüüd ja edaspidigi poliitikukogemusega inimesi: raha pole kunagi nii palju, et otsekontakt ministrite ja muude asjapulkadega mööda külgi maha jookseks.

Kindlasti kujundab EK juhtum ka tulevikus Laine Randjärve renomeed ja on üsna keeruline selgitada, et raha teda üldse ei huvitanud. Pisut arusaamatu on aga kuningas Midase puudutust oodanud Randjärve soov anda poliitiline taust EK nõukogu otsusele korraldada uus konkurss. Nagu kogenud poliitik ise Vilja Kiislerile antud videointervjuus (Postimees 24. X) mainib, õppis ta tänu sellele juhtumile veel paremini ühismeediat kasutama. Ju ta sellepärast ongi eemaldanud postituse, kus selgitab, miks tema meelest on õige see 20 888 eurot hüvitist pärast 12 aastat tööd riigikogus ja valitsuses siiski välja võtta.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht