Tehnoloogiaarendus versus sisuloome

Siiri Lauk

Tänasel emakeelepäeval tuleb tõdeda, et infotehnoloogia arendamine on vaieldamatult prioriteetseim valdkond tänapäeva (info)ühiskonnas. Suurt teabehulka hõlmavad andmebaasid pakuvad tõhusat tuge traditsioonilistele trükistele. Iga uus tehniline lahendus toob kasutajale mugavuse, kuid suurendab ka ohtu kaotada inforuumis orientiir. Kui tehnoloogia areng vastab ootustele, ja on neid isegi ületamas, siis tegelikkuses hakkab varitsema oht hoopis teisalt. Parimadki andmebaasid ei funktsioneeri sisuta, millest kaaluka osa moodustab muu hulgas ka terminoloogia. Trükistena avaldatud suurema või väiksema mahuga sõnastikele on tavakohaselt antud eksperthinnang ning need on ka asjatundlikult toimetatud. Veebis leitav informatsioon ei ole aga alati kaugeltki usaldusväärne. Igaüks, kes vähegi viitsib süveneda ning pisut vaeva näha, võib projekteerida veebisaidi või lihtsama ehitusega andmebaasi, pannes sinna välja informatsiooni just sellisena, nagu see talle endale parim tundub. Nii on ka mitmete organisatsioonide ja väiksemate ühenduste kodulehtedelt leida erineva mahuga terminiloendeid. Tihtilugu ei olegi neile midagi ette heita, kuid mõnel juhul on pakutav terminoloogia enam kui kahtlane. Ju on samade mõistete eri käsitlusi varemgi üllitatud, kuid see ei paistnud n-ö kaugele välja. Omaloodud termineid kasutati kitsas suhtlusringis ning need ei saanudki määravaks muutuda. Küll aga toob elektrooniline keskkond kõige hea kõrval nähtavale ka ebakõlad ning kasutajad on tihtilugu segaduses, suutmata otsustada, mis õige, mis vale või kellelt nõu küsida. Eri teooriakäsitlustes, kus iga koolkonna esindaja argumenteerib oma valikuid, on ka erinev terminikasutus omal moel põhjendatav. Probleemid saavad alguse juhul, kui terminid hakkavad suunama protsesse ning hinnanguid, alates seadustest ja normdokumentidest kuni tavaelus vajalike kasutusjuhisteni välja. Sama mõiste erinevad määratlused ning tähistusviis tekitavad kasu asemel vaid vääritimõistmist ning segadust. Nii nagu keeleloomes üldse, on ka terminikorrastuses suur kaal kokkulepetel. Et infoühiskonna areng ei vajuks tehnoloogia suunas kreeni, tuleb suuremat tähelepanu pöörata sisuloomele ning siin ei ole terminoloogiatööl lõppu näha. Nii püüab ka Eter haridus- ja teadusministeeriumi toetusel anda oma panuse eeskätt sisuloomesse. Põhiosa eestikeelsest terminoloogiast luuakse ja korrastatakse vastava ala terminitöörühmades või suuremates komisjonides. Eteri põhiülesanne ongi koondada ekspertide võrgustik ning luua eri valdkondade asjatundjaile või ka huvilistele suhtluskeskkond. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb vahel tehnilisest võrgustikust eemalduda ning lihtsalt omavahel läbi rääkida ja kokku leppida. Internet, veebilehitsejad, e-kataloogid, andmebaasid jm on ahvatlev ning tõhus tugi, et see aga tõrgeteta toimiks ning kasutaja ootusi ei petaks, lõpetaksin retoorilise pöördumisega. Sisuloojad-korrastajad-terminoloogid ning asjahuvilised! Kohtuge silmast silma, rääkige, vaielge ning leppige sisuküsimustes (ja eeskätt terminites!) omavahel kokku. Nii on ka tehnoloogilistel lahendustel, mida toetada, vääritimõistmist vähem ning jäävad jalgrattadki leiutamata. Omapäi tegutsedes tühja raisatud aja ja energia võib aga kulutada hoopis muule, näiteks ühe hea hästi toimetatud raamatu lugemisele või miks mitte ka muusikavormi valatud kauni luuleteksti nautimisele.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht