Teaduskorralduses revolutsiooni ei tule

Marek Strandberg

Uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega loodud teadusagentuur hakkab tsementeerima omaaegset otsust Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Tartusse kolida. Teadusagentuurgi alustab oma tegevust Tartus. Loomulikult mõjutab see personalipoliitikat. Tallinna loodav agentuuri osakond on ilmselt pigem teeninduskeskus kui tegevusjõujoonte andja. Lisalootus, et ühte linna koondatud teadusest ja kõrgharidusest ning selle kõige poliitilisest juhtimisest võiks välja kasvada näiteks tervikuna toimiv Eesti ülikool, on kindlasti katsetamist vajav eesmärk. Eestis on olukord teaduse rakendamise ja kõrghariduse arendamisega mõnevõrra kurblooline. Viimase 16 aasta jooksul on doktoriõppesse astunud 5807 õppurit ja neist on väitekirja kaitsnuna kraadi saanud vaid 1595. Loomulikult parandab doktoriõppes osaleminegi teadlaskonna kvaliteeti, kuid napilt veerandit ületav saagis ei saa olla selle õppevormi edu tunnuseks. Olgu see siis märk teaduse ja kõrghariduse kokkupuute kvaliteedist.

Kraadiõppe selline tulemuslikkus katab vaevu ülikoolide enda vajaduse uue teadlaspõlvkonna järele. Kui me aga räägime teadusmahukast majandusest, siis sel moel kasvab teaduse rakendajate hulk visalt. Vajadus iseseisva teadus- ja arendustegevuse võimekusega inimeste järele kasumiteenijate hulgas on aga ilmne.

Viimase kümne aasta jooksul on teadusartikleid 1000 elaniku kohta kirjutatud Lätis 3,2, Leedus 6, Eestis 10. Selle aasta alul oma 100. sünnipäeva tähistanud Hiina Vabariigis (Taiwan) on see näitaja 10,9, Singapuris 19,6, Iirimaal 23,3 ja Soomes 26,3.

Lausa karjuvat erinevust näeme aga siis, kui võrdleme Ameerika Ühendriikides registreeritud patentide arvu miljoni elaniku kohta (viimase kümne aasta andmete alusel): Lätis 5, Leedus 6, Eestis 22, Iirimaal 389, Singapuris 992, Soomes 2312 ja Taiwanis 2827.

Patendirikaste riikide rahvatulud ületavad kordades meie oma. Just see on koht, kus teadus ühiskonnale tulu loob. Teema püstitamisel varjutakse aga tihtipeale raha(puuduse) taha, mida on pakkuda innovatsiooniks. Olukord innovatsiooni ja teaduse toetamisel on paraku selline, et vastava valdkonna arengujooni mõistvaid otsustajaid ja administraatoreid peaaegu polegi. Väljastpoolt tellitud eksperdiarvamustega pasjanssi laduvad üldjuhid magavad suure tõenäosusega maha nii mõnegi arenguvõimaluse. Sama on lugu ettevõtluses: majandusotsuste tegijate ja kapitaliomanike otsustustase ja kvaliteet lähtub nende endi ja nende usaldusisikute hariduse kvaliteedist, kogemustest ja teadmistest. See on ebaühtlane ja vahel mitte teaduspõhinegi.

Eesti vajab nähtavat hüppelist muutust, et teaduse ja teaduse rakenduste mõju majandusele, inimeste heaolule kasvaks. See ju ongi hea teaduse mõte.

Olukord Eesti teadusprojektide rahastamises on järgmine (2008. a andmetel): teadusfondis jagatakse u 700 granti ja üks toetusrahastus ületab veidi 12 000 euro piiri, teaduskompetentsi nõukogu poolt jagatava sihtfinantseerimise suurus on veidi üle 120 000 euro teema kohta ja finantseeritavaid teemasid on u 200. Summad on rahvusvahelisel skaalal tagasihoidlikud ning nii mõnigi kriitik on sellist rahajagamist nimetanud pigem sotsiaalabikavaks.

Korraliku teaduse ja kvaliteetse kraadiõppeta pole aga võimalik anda heal tasemel kõrgharidust. Loomulikult ka mitte eestikeelset kõrgharidust. Võib arvata, et mida rohkem on edukalt väitekirju kaitsnuid ja mida kõrgem on teaduse kvaliteet eri aladel, seda paremini püsib ka eesti keel ja kultuur. Siin toimib n-ö väikeste arvude seadus. Viimase 11 aasta jooksul on näiteks Tartu ülikoolis kaitstud ligi tuhandest doktoriväitekirjast 170 eestikeelsed ja need on valdavalt filosoofia vallas. Selge, et heas teaduskeskkonnas oleks väitekirjade kaitsmisi rohkem ja vastav erialakeelgi areneks märgatavalt paremini.

HTMi teadusosakonna juhi Indrek Reimandi eesmärk on Eesti Teadusagentuuri käivitamisega muuta hetkeolukorda, kus teaduse edendamiseks pakutakse vaid väikseid ja väga väikseid toetussummasid. Samal ajal ei muutu teadusbürokraatia personaalia poole peal suurt midagi, sest teadusagentuur absorbeerib oma tegevusse senised teadusfondi, teaduskompetentsi nõukogu ja sihtasutuse Archimedes töötajad ja funktsioonid. Ei mingeid konkursse. Kas pelga mehaanilise liitmistehtega on mõeldav saavutada tõsine ja ülioluline kvaliteedihüpe? HTMi teadus- ja kõrgharidusala asekantsleri Andres Koppeli hinnangul teadusagentuur teaduskorralduses revolutsiooni tegema ei hakka – püütakse edasi minna evolutsioonilist rada pidi.

Rahastusotsuste läbipaistvuse suurendamine, personaalse ja asutustele mõeldud toetussüsteemi korrastamine, kvalifitseerumisel mitte formaalsete, vaid sisuliste edukus- ja uudsuskriteeriumide arvestamine on kindlasti positiivseid ootusi tekitavad märksõnad. Teadusagentuuri käivitamisega tegelev Volli Kalm on veendunud, et teadusfondi ja teaduskompetentsi nõukogu pakutava toetusraha jagamisel kattuvatele teemadele tekkiva topeltaruandluse vähendaminegi peaks andma teadlastele aega tegelda rohkem sisulise tööga.

Ometi on kõik ühiskonnad, kus teaduse mõju majandusele on hüppeliselt (rahvatulus mõõdetult) kasvanud, selliseid muudatusi teinud.

Iirimaa lahenduseks oli valiku tegemine ja keskendumine teadushüppe esimeses etapis biotehnoloogiale, farmaatsiale ja infotehnoloogiale. Vaatamata majanduskriisile on selle valikuga seotud töökohad ja rahvatulugi jätkuvalt alles.

Ma ei arva, et teadusagentuur peaks lahendama või leevendama kõiki meie teadusega seotud probleeme, kuid muudatuste tegemise ajal on vaja need esile tuua.

Loomulikult võib loota, et teaduse mõju kasvab ühtäkki hoopis muude tegurite koosmõjul. Doktorikraadi saanute hulk kasvab ühiskonnas pisitasa, kuni ületab vajaliku kriitilise piiri ja kraadiga töötajaid jagub nii ülikoolidesse, ettevõtteisse kui ka ametnike hulka. Teadusrahastuse administratiivne pool paraneb. Pisitasa. See võib aga aega võtta 20–30 aastat, kuni tegutsema asub järgmine inimpõlv.

Ühiskonnal on aga vaja näoga rahva vajaduste ja heaolu poole pööratud head teadust otsekohe.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht