Tahtsime, nagu alati, aga välja kukkus paremini

 

 

 

 

 

 

TÄNA ON EEVA SÜNNIPÄEV

seda ei juhtu iga päev

synnipäeva laps

ole hästi kraps

paukugu šampusekorgid

myrtsugu muusika

kõlagu kirikukellad

kõmatagu kahuripaugud

nii nagu kunagi siis

kui eeva oli veel noor

täna kuid vaevaga krohvitud nägu

naeratus pyydev olla peen

kehvale lauale salateid sätib

koduveini konjakipudeleis

eeva oh eeva

oled ju vanaemaeas kuradi moor

mees on läinud lapsed hukas

vanad sõbrad sind ei mäleta

kas suredki kord nõndamoodi

et ainult ajaleht edasi

trykib ära su surmakuulutuse

priinimi eesnimi

syndinud segaduses

vägistatud sigaduses

koolnud unustuses

 

24. II 1967

Johnny B Isotamm