Sotsiaalselt hooliv liberaal

Sirbi laureaadid 2014

Valle-Sten Maiste

Aro Velmet

Piia Ruber

Aro Velmet on autorina kultuuri- ja ühiskonnateemade toimetaja unistus või tegelikult koguni sülle kukkunud õnn, millest ei osanud unistadagi. Kui Velmetit ei oleks, siis välja mõelda teda ei saaks. Oleks üsna keeruline kujutleda, et üks erakordselt töökas, suure eruditsiooni ja lugemusega, hea kirjutamisoskusega inimene on võimeline kirjutama nii sisukalt nii erinevatel teemadel. Velmeti huvide ringi on siinkohal lootusetu detailselt avada. Prantsusmaa, kolonialism, teadusajalugu, tervishoid, 1968. aasta üliõpilasrahutused, soo- ja võrdõiguslikkuse küsimused, feminism, isiklik ja kollektiivne identiteet, majandus ja sotsiaalne võrdsus, liberalism ja demokraatlikud vabadused, film, kriitiline teooria ja kultuuriajalugu on vaid osa neist ega ammenda Velmeti haaret. Nimetatud kapatsiteet võtab niisamagi pea ringi käima, mis siis veel rääkida, kui arvestame, kui noore mehega on meil tegemist.

Aro Velmet on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja poliitikateadusi, misjärel olnud aastaid kraadiõppes USAs. New Yorgis elades on Velmet aga end koduste asjadega kursis hoidnud ja märksa sagedamini kui enamik kodueesti vaimuinimesi sõna sekka öelnud, rõõmustades nii Eesti Eks­pressi, Maalehe kui ka Müürilehe lugejaid. Sirbiski on Velmet läbi aastate käsitlenud väga mitmekesist ainest, arvustanud ajaloo- ja filosoofiaraamatuid, avaldanud filmikriitikat jne. Möödunud aastal ilmusid Velmeti sulest Sirbis ühiskondlikel teemadel mitmed meelde­jäävad arvamusartiklid, mida iseloomustavad empaatilisus ja sotsiaalne tundlikkus, midagi, mida võiks nimetada hoolivaks vabameelsuseks. Reformi­erakonna ja selle esindajate aastatepikkuse tegevuse tulemusena on „liberalism“ ja „liberaal“ Eestis muutunud vaata et sõimusõnadeks. Sedavõrd end iseloomustama võetud tiitlit määrivalt on see suletud, kellegagi mitte arvestav võimujanuline jõuk tegutsenud. Velmetit seevastu võiks pidada sotsiaalselt hoolivaks ja põhjalikult süvenevaks liberaaliks ning demokraadiks nende sõnade parimas tähenduses.

Velmeti sel aastal ilmunud ühiskonnakäsitluste krooniks on inter­vjuu Thomas Pikettyga (Sirp 14. XI 2014), kelle „Kapitali“ tõlge oli mullu arvukatel maadel raamatukaupluste ühiskonnateaduse osakondade suurim tõmbenumber. Pole päris tavaline, et maailma juhtivate väljaannete jahitud mõtlejad oma kuulsuse laineharjal ka eesti usutlejatega vahetult oma arusaamu jagavad. Velmetil õnnestus Pikettyga jutule saada ning seejuures polnud ta mitte lihtsalt küsija rollis, vaid astus üles ennast põhjalikult ettevalmistanud mõttekaaslasena, nagu intellektuaalidega tehtud parimate intervjuude puhul tavaks.

Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast
Sinu peas on tuumarelv
Võrdõiguslikkus kui poliitiline relv
Kooseluseadus ja liberaalse rahvusriigi paradoks
Lugu dokumentideta mehest
Massilise veebipõhisuse ohud