Raha tipp

Kaarel Tarand

Marek Strandberg Kõige rohkem ja kõige paremat räägitakse tavaliselt ikka kadunukesest. Temast tuntakse kõige rohkem puudust. Nii lokaalselt kui globaalselt paistab inimkonda kõige enam vaevavat rahapuudus. Lausa kriis (uuel aastal astub USA väidetavalt üle fiskaalkuristiku serva ja rokem keegi teda kunagi ei näe). Aga see pole ju inimkonna esimene ega viimane kriis, kriisist kriisini inimkond ju tänasesse päeva end üldse välja on venitanud. Varasemad kriisid on olnud pärit keskkonnast, mis on kordamööda pakkunud toidupuudust ja kahjulikke organisme, mille vastu inimesel kui liigil polnud jõudu ega mõistust saada. Teist laadi kriisid, mille lõppväljenduseks verised sõjad, olid suhete kriisid, mille algtõuge oli ikka ka mingi ressursi defitsiit. Näiteks neljakümne aasta tagune naftakriis oli peajoontes suhete ja nende kehvast kvaliteedist tulenenud jaotamise kriis, sest tolleks ajaks oldi veel väga kaugel olukorrast, kus rohkem poleks võimalik, ei osataks või ei tasuks toota. Ka Hubberti kõver polnud üldist tunnustamist leidnud. Nafta oli globaalses heitluses riigivõimu kõvemaid relvi tuumapommi kõrval ja selle avalik tunnistamine, et nafta otsa saab, oleks olnud pehme, kapitulantlik käitumine. Kõikvõimalike tiputeooriate väljaarendamist ei suutnud aga külm sõdagi lõpuni takistada. Eeskätt fossiilsete kütuste, kuid ka iga muu (taastumatu) ressursi tipp tähistab hetke, kui tootmine on jõudnud maksimumi ning mõnes piirkonnas või siis ka globaalselt ei suudeta enam tootmismahtu suurendada. Nafta või gaasi puhul tähendab see, et uusi maardlaid võidakse küll veel avada, tõestatud varusid võib veel olemas olla, kuid vanade väljade ammendumisest tekkiv miinus on edaspidi suurem kui uute pluss.

Tiputeooriad on alati võlunud katastroofilembeseid hingi, hävingu jutlustajaid. Kuid nagu juba Thomas Malthuse näitest teame, on tuleviku rehkendamine sageli suure veavõimalusega tegevus, kuna inimkonna tehnoloogiline leidlikkus ja kohanemisvõime on osutunud alati eeldatust suuremaks. Miljardi või teise elaniku kõhu orjamises kokku varisema pidanud inimkond suudab praegu aina edukamalt täita seitsme miljardi kõhud. Põhimõtteliselt saab kogu inimkonna piisava söögikogusega varustada, näljahäda tuleneb jaotussüsteemi viletsusest.

Kui mingi ressurss ka jõuab tippu ja tema pakkumine seega kahanema hakkab, ei pruugi see veel tingimata tähendada hüsteerilisi hinnatõuse ja tarbijaskonna elukvaliteedi langust, kuigi tiputeoreetikud seda meile nii serveerivad. Sellisest serveeringust ei pea olema otsest, küll aga on alati kaudset kasu: ees kummitav defitsiit sunnib rohkem panustama uue tehnoloogia arendamisse ja säästmisse. Nafta- ja gaasitipu ähvardav kirves on tõenäoliselt üks taastuvenergia arengu tugisambaid ja on kurb, et tänu horisontaalpuurimise tehnoloogiale võimalik kildagaasi tootmine gaasitipu määramata ajaks edasi lükkab, lubab otsustajatel kergemini hingata ja kergitab taastuvenergia hinnabarjääri.

Niisiis, pärast (või juba enne tippu) võib midagi juhtuda, aga kunagi ei tea väga pikalt ette, mis see täpselt on. Kivikirveste kasutamise ajaloolise tipu järel hakkas nende kasutamine järsult langema, aga mitte seetõttu, et kirve tegemiseks sobivad kivid oleksid otsa saanud. Saabus uus ja parem tehnoloogia. 1927. aasta tähistas Eestis tõenäoliselt hobuste tippu, riikliku statistika järgi oli Eestis siis registreeritud 229 530 hobust. Restitutsiooni platvormi karmimad esindajad rääkisid veel iseseisvuse taastamise ajal hobuste arvu kahanemisest kui kommunistide erilisest kuriteost ja lootsid hobuste Pätsi-aegse arvu taastamist (ju siis ikka traktorite kui okupatsioonivõimu käsilaste arvelt). Paraku võis täheldada hobuste tippu juba enne Eestit ka paikades, kuhu bolševike käsi iial pole ulatunud. New Yorgis näiteks oli aastal 1900 üle saja tuhande hobuse, kes tootsid päevas 2,5 miljonit naela sõnnikut. Nüüd kohtab Central Parkis ehk mõnd üksikut hobust. Jällegi polnud hobuste arvukuse languse põhjustajaks hobuste või nende paljundamistehnika otsasaamine, vaid uus ja parem tehnoloogia sisepõlemismootori näol. Ja nii igal alal.

Raha juurde tagasi pöördudes peaksime esmalt küsima, kas raha, „rahalised vahendid” ja „rahaline ressurss” on tootmisvahend, tooraine, tehnoloogia või pelgalt mõõtühik, viis inimeste võla- ja laenusuhete ülestähendamiseks. Kui viimast, siis pole selle igavikulisus meile sugugi garanteeritud, nagu Sirbi lugejagi suvel aimu sai (vt Andres Klaar, Aeg andestada võlad. – Sirp, 17. VIII nr 30). Igaüks, kes tehnoloogilise progressi ideed ei eita, peab nõustuma, et ka võlasuhete mõõtmise tehnoloogiale on raha asemel põhimõtteliselt võimalik parem järg leida. Üks muistsest ajast tänaseni paralleelselt rahaga eksisteerinud tehnoloogiatest on näiteks nn kingimajandus.

Avalike arvamuste järgi otsustades on raha (kui usaldust) kokku maailmas vähemaks jäänud. Ja nii on kerge tekkima kahtlus, et äkki ongi raha tipp märkamatult kätte jõudnud. Arvestades, milliseid hirmu ja õuduse jutte räägib meedia globaalsest finantstööstuse kriisist, aga ka sellest, et juba aastaid puudub selge ülevaade selle kohta, kui palju lisadollareid Föderaalreserv päevast päeva juurde trükib, võiks arvata, et tipp on möödas ja kuskil terendab ka juba uue, raha asendava tehnoloogia sünd. Võib-olla ameeriklased enam ei trükigi, sest kui tahes suur oleks ka see hiinlaste raudkapp, kus nad neid rohelisi sedeleid hoiavad, ükskord saab see täis ja kord saavad ka hiinlased aru, et selle trükitoote kogumisega on nad haledalt petta saanud. Teiselt poolt, ega raha kui suhete maailmas toimuv eristu mustrilt eriti millegi poolest Ladina-Ameerika tele-novela’st. Suhted lihtsalt ongi sellised, et on pidevalt sassis ja kirglikule tülile järgneb andestamine.

Kui raha tipp, millest edasi hakkab asja/ nähtuse tähtsus järjest kahanema, on juhtumisi möödas, siis võib rahausksete lohutuseks ometi öelda, et mõlemal pool tippu laiub normaaljaotuskõver, mistõttu tippu ja sealt tagasi jõudmiseks kulub enam-vähem võrdne aeg. Ja selle reegli järgi on raha lõpliku kadumiseni julgelt 2500 aastat.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht