Prostituudid – kas sekspommid või professionaalsed müügimehed?

Helve Kase

Seksuaalsust teeseldes saab prostituut oma kaitsetus ja ebastabiilses elus paremini hakkama.  

 

Foxy Haze. Vastumeelne keha. 2007.  Videostill.

 

Prostituutide kohta on käibel müüt, mille kohaselt osutavad seksiteenuseid peamiselt üliseksuaalsed ja kõrgendatud seksuaalvajadustega naised. 2005. aastal viis Eesti Avatud Ühiskonna Instituut läbi üle-eestilise prostitutsiooni kaasatute küsitluse, milles anketeeriti 408 naist. Küsisime uurimuses, millised omadused peavad olema naisel, kes hakkab intiimteenust pakkuma. Teine seksuaalsusega seotud küsimus puudutas seda, kas ja kuivõrd pakub vahekord kliendiga naistele endile rahuldust.

Üliseksuaalsus ja kõrgendatud seksuaalvajadused on tüdrukute endi hinnangul üks ebaolulisemaid eeldusi intiimteenuste osutamisel, pigem on tähtis näitlejameisterlikkus – oskus teeselda kirge. Intiimteenuste osutamiseks on määrav oskus tulla toime igasuguste, ka vägivaldsete klientidega ja nende tihti väärastunud seksuaalvajadustega. Prostitutsiooni kaasatud naiste arvates need on äärmiselt olulised oskused, millest sõltub, kui kaua ja kas üldse suudetakse seksiäris vastu pidada.

Naisi, kes peavad kõrgendatud seksuaalvajadust prostituudina tegutsemise eelduseks, on ainult 14 protsenti. Need naised tegelevad regulaarselt n-ö enesetäiendamisega: nad loevad “erialast kirjandust”, pornoajakirju, vaatavad pornograafilisi filme, külastavad seksitarvete kauplusi, et olla kursis uute abivahenditega, ja omandavad pidevalt uusi seksuaaltehnikaid. Nad peavad oluliseks oskust suuta rahuldada kõiki klientide seksuaalvajadusi, ka äärmuslikke nõudmisi, jättes seejuures kliendile mulje, et nad naudivad seda kõike samavõrd. See kõik on eelduseks, et prostitutsiooniäris saavutada stabiilsem ja turvalisem positsioon, s. t parem klientuur ja suuremad sissetulekud. Nendel naistel on ka kõige rohkem püsikliente. Nad teenindavadki pigem kindlat väljakujunenud püsiklientuuri. Juhuslikke mehi satub nende juurde harva. Suuremast stabiilsusest ja turvalisusest annab märku ka see, et võrreldes keskmise prostituudiga hindavad nad kõrgemalt oma edukust, läbilöögivõimet ja suhtlemisoskust.

Tulles küsimuse juurde, kas ja kuivõrd prostitutsiooni kaasatud naised ise naudivad seksi klientidega, siis pole 44 protsenti vastanutest kunagi kogenud sellise “tööalase” vahekorra ajal orgasmi. Ligikaudu neljandik väitis, et seda on aeg-ajalt juhtunud. Suuresti on siin tegemist just nende naistega, kes peavad oma tegevuse eelduseks kõrgendatud seksuaalvajadusi. Üheks põhjuseks saab siin kahtlemata pidada püsiklientuuri olemasolu. Naise puhul on ju seksuaalse rahulduse saamise üks eeldus see, et ta tunneb ja usaldab seda meest, kellega vahekorda astub.

Vaatamata sellele, et seksuaalsust väärtustavatel naistel on kindel klientuur, keda nad tunnevad-usaldavad ja kellega vahekord pakub isegi teatavat naudingut, peavad nad samas ülioluliseks mitte kiinduda oma klienti. Kiindumine klienti on lisapingete allikas. Ka mõistavad nad suurepäraselt, et sellisest “romaanist tööpostil” midagi positiivset oodata ei ole, kuna prostituutidega ei abielluta. Nende naiste jaoks on väga tähtis säilitada professionaalne distants. Keskmisele prostituudile nii omaseid unistusi printsist valgel hobusel, kes tuleb ja nad sellest viletsusest päästab, need naised ei hellita. Nende jaoks on tee paremasse tulevikku pigem oma professionaalsete oskuste tõstmine enesetäiendamise teel. Naiste puhul, kes peavad seksuaalsust prostituudi juures oluliseks omaduseks, on tegelikult tegemist pigem ratsionaalsete mõistuseinimestega, kes arendavad seksuaalsust endas teadlikult, kuna seksuaalsus on lihtsalt üks vajalik  professionaalsuse komponent. 

Kuigi 14 protsenti prostitutsiooni kaasatud naistest peab eduka enesemüümise eelduseks  kõrgendatud seksuaalvajaduste olemasolu, ei saa siit teha automaatset järeldust, et see omadus neil endil tõepoolest  olemas on.  Üllatuslik on fakt, et üle poole sellest 14 protsendist, s.t eeldatavatest nümfomaanidest, peab väga tähtsaks oskust teeselda kirge. Pigem võiks siit välja lugeda, et kui seda vajalikku omadust ehk hüperseksuaalsust kusagilt võtta ei ole, tuleb vähemalt klienti selle olemasolus veenda.

Ükskõik millises valdkonnas eduka tegutsemise eelduseks on professionaalsus. Sõltumata sellest, kas ja kuivõrd on tegemist n-ö loodusliku eeldusega või pigem õpitud omadusega, on seksuaalsus prostitutsioonis teatud professionaalse taseme saavutamise garantii. Professionaalne tase aga pakub suuremat heaolu ja turvalisust.

Sellel, et tõusta mingis valdkonnas professionaaliks, on oma hind. Ja prostitutsiooniäris on see hind eriti kõrge. Prostituutidest on endale vigastusi tekitanud ligikaudu viiendik. Naistest, kes väärtustavad seksuaalsust, on ennast vigastanud peaaegu pool.

Samad tendentsid ilmnevad ka seoses enesetapumõtetega. Vaadeldes lähemalt neid naisi, kes kõrgendatud seksuaalvajadusi oma eduka tegevuse oluliseks eelduseks peavad, võib järeldada, et prostitutsiooniäris kehtib sama reegel nagu ükskõik millises muus valdkonnas: mida madalamad professionaalsed nõudmised endale esitada, seda muretum ja pingevabam on elu. Iseküsimus, kas ka kvaliteetsem.

Müüt üliseksuaalsetest naistest, kes saavad oma seksuaalvajaduste rahuldamise eest veel peale makstud, esitab klienti kui meest, kes, on sunnitud oma vajaduste rahuldamiseks raha välja käima. Selle müüdi järgi on prostituut tugevamal positsioonil ja seepärast tuleb meestele kaasa tunda.

Kas ja kuivõrd selline arusaam ikkagi tõele vastab ja kes on õigupoolest prostituudi ja kliendi suhtes nõrgemal positsioonil, kas naine, kes saab raha, või mees, kes raha välja käib?

Tüüpiline klient on keskikka jõudnud abielumees. Lisaks perekonnale on tal juba olemas teatud sotsiaalne positsioon, millega käib kaasas majanduslik heaolu. Klient on saavutanud elus turvalisuse ja stabiilsuse. Bordellis käimine on sellisele mehele vaheldus argirutiinile, väike seiklus ja täiendav lõbustus. Tsiteerin siinkohal klienti: “Bordellis käimine on minu jaoks sport!”

Tüüpiline prostituut, vastupidi, on noor naine, kelle puhul mingist sotsiaalsest positsioonist, majanduslikust heaolust või turvalisest elust ei saa juttugi olla. Tegemist on väga haavatavas seisundis inimesega, kes on olnud raske sundvaliku ees. Prostitutsiooni näol on tegemist naise ellujäämisstrateegiaga.

Otsus oma keha müüma hakata tähendab  naise jaoks automaatselt ühiskonna heidiku staatusesse langemist, samas kui kliendi puhul, kes langetab valiku naise keha osta, ei oma see samm ühiskonna silmis kuigivõrd tähendust. Vastavalt ühiskonna kaksikmoraalile on prostituut amoraalne, põlgust väärt, praktiliselt elu lõpuni “tulipunase kirjatähega” naine. Stigma pärandub ka järgmisele põlvkonnale ning lapsedki kannavad tihti elu lõpuni märgistust kui litsi lapsed. Klient säilitab ka pärast kehaostmise akti suurel määral ühiskonna lugupidamise. Mis aga puudutab selle mehe lapsi, siis pole veel kusagil kunagi kedagi taga kiusatud ja alandatud kui “kliendi lapsi”.

Kuigi klientidele meeldib uskuda müüti prostituutidest kui rahuldamatutest sekspommidest, et leevendada oma võimalikke süümepiinu, tuleb tõdeda, et prostitutsiooni põhjused on eelkõige majanduslikud ja sotsiaalsed. Ja seksuaalsus on lihtsalt üks element, mis võimaldab prostitutsiooni kaasatud naisel oma kaitsetus ja ebastabiilses elus paremini hakkama saada.  

 

Helve Kase on Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi nais­uurin­gute osakonna juhataja

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht