MUUSEUMIAASTA. Parim muuseumitöötaja

Piret Õunapuu

Eesti umbes 250 muuseumi töötajaid ei ole keegi kokku lugenud. Selge, et sellises olukorras on ka võimatu otsida nende hulgast parimat. Mida me oma kolleegide juures hindame ja väärtustame? Konkursiga lootsime muuseumiaasta lõpus tõmmata tähelepanu nendele inimestele, tänu kellele on muuseum eriline paik. Kandidaatide esitamise üleskutses oli kirjas: „Kriteeriumidena peame silmas eetilisust,  professionaalsust, interpreteerimisoskust, koostöövõimet muuseumi sees ja avatust väljapoole. Otsime inimest, kes pakub rohkem, kui temalt osatakse küsida”. Viimane lause oli asja võti. Raske oli panna lühidalt sõnadesse seda, mida kõike arutasime.

Lootsime leida inimese, kes seisab muuseumi eest, kes armastab oma tööd nii, et see pole ammu enam töö, vaid elamisviis. Parima muuseumitöötaja valimise komisjoni  kuulusid Mall Siniveer Harjumaa muuseumist, Katrin Sepalaan meremuuseumist – inimesed, kes muuseumiühingu aastatepikkuse kogemuse tõttu teavad paljusid kolleege, Kersti Tiik kultuuriministeeriumist, Kersti Koll kunstimuuseumide ja ICOMi ning mina muuseumiühingu esindajana. Kõik pakkumised olid oodatud ja mingeid piiranguid ei olnud, soovitav oli põhjendus. Tegelikult olime elevuses, sest kartsime  kahte äärmust: kas ei esitata kedagi või esitatakse sadu. Viimane variant, teades eestlaste tagasihoidlikkust, tundus siiski ebareaalne. Kokku esitati 23 kandidaati, nendest kaks kolmel korral. Komisjon valis parimaks Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo.

Tema iseloomustamiseks kirjutati: Helgi Põllo on parim, sest ta on pühendunud muuseumitöötaja. Helgi Põllo on maailma parim Hiiumaa rahvakultuuri tundja, kes oskab oma  teadmisi suurepäraselt jagada. Tema korraldatud koolitustel on aastate jooksul saanud teadmisi sajad väikemuuseumide töötajad, tema muuseumi ja Hiiumaa tutvustamine on jätnud inimestele sügava mulje sellest omanäolisest saarest. Oluline on ka Helgi Põllo töö maailma mastaabis, sest aastaid ICOMis osalenuna on ta pidanud ettekandeid paljudes paikades maailmas ning tutvustanud Eesti museoloogia probleeme. Tema teadmised  on süsteemsed ja lähenemine vastavalt olukorrale kas teaduslik või rahvapärane. Ta valdab mõlemat poolt täiuslikult. Vaevalt et muuseumiühing hakkab sellist üritust korraldama igal aastal. See oli ühekordne, muuseumiaasta ettevõtmine. Võimatu on ju otsida ja leida neid kõige tublimaid, sest alati on hirm, et neid ei märgatagi. Helgi Põllo kannab auga seda hõbedast kaelaketti ja triskelet, sest „muuseum on ehe”  – selle muuseumiaasta tunnuslause pakkus ta ise omal ajal välja.

Kolmel korral esitati ka Mariann Raisma, tänu kellele ründas 20 000 külastajat muuseume muuseumiööl, kes on korraldanud meie telesaateid ja on EMMA ehk muuseumimeene konkursi autor. Ta on inimene, kellel ei tule kunagi ideedest puudu ja kes need ka jõuliselt ellu viib. Teiseks printsessiks sai Ülle Kruus, kes on  Adamson-Ericu muuseumi direktorina sellest paigast kujundanud tõelise kunsti- ja kultuurikeskuse vanalinnas, on tõeline professionaal, aktiivne seisma kõigi muuseumitöötajate eest ja maailma parim diplomaat. Tegelikult on meil aga sadu vapraid ja tublisid muuseumitöötajaid ja seetõttu me enam parimat ei otsigi!