Mustrid ja taaskasutus

MARIA MÖLDER

Hiljuti Eesti muusikaauhindade seas parima klassikaalbumi kategoorias võitnud ja kolme teose eest kultuurkapitali aastapreemiagi saanud Erkki-Sven Tüür on oma muusikas mustritest rääkinud kaua ja need on ka ajas muutunud. Oma loomeperioodidel on ta rääkinud nii vektoriaalsest meetodist kui ka algkoodist, ent praegu liikunud lähemale tunnetuslikele radadele. Igatahes on tema muusikat kuulates autor kohe selge: ei pea oskama harmoonia- ega vormianalüüsi teha, et tajuda Tüüri loomingu helikanga omapära.

Hea helilooja tunnus on ikka olnud isikupärane käekiri, kindel muster, mida on katsetatud paljude koosseisude peal. Kui helilooja koostöö interpreediga on eriti tihe, siis ongi iga teos kirjutatud interpreedist lähtuvalt. Toimiv arengukaar, teatud põnev kõla­esteetika ja liikumissuund – miks mitte. Millal saab aga äratuntavast helikeelest ning käekirjast nähtus, kui tähelepanelik publik tunneb, et helilooja justkui kordab sama teost ja laotab ühe mustri ikka ja jälle laiali järgmisele koosseisule?

Kas mustri ülekandmises uude teosesse tuleks näha helilooja laiskust või hoopis muusikaliste ideede taaskasutust, mis on ju väga öko ja tänapäevane mõtlemine? On see ju märksa vähem töömahukas kui mõelda iga kord välja päris uus muusikaline idee. Uue sisu saab aga teose tutvustuses kenasti anda ka teosele, mis on üles ehitatud juba kasutatud muusikalisele ideele. Võib-olla on see argielu paratamatus, kui teosetellimusi sigineb juba omajagu? Enamik heliloojaid Eestis ei saa siiski end pühendada ainult heliloomingule, sest heliloomingu tellimused on selleks liiga ebaregulaarsed ja töömahu kohta napilt tasustatud.

Ükski helilooja ei kujunda oma isikupärast käekirja selleks, et edaspidi luuslanki lüüa ja et teosed justkui iseenesest valmis saaksid. Pigem tagab tõeline professionaalsus, et tööprotsess jätkub ka siis, kui imeline idee ei anna end parasjagu kätte. Värske ja inspireeriva teksti puudumisel saab teose tellimusest ära öelda eelkõige Arvo Pärt, sest tal on loodetavasti piisavalt muidki sissetulekuid, nagu esitus- ja sünkroniseerimistasud.

Pärdist rääkides: tema kompositsioonimeetodi algtõdesid õpetatakse ju tänapäeval kooliski (tintinnabuli-stiil põhineb kolmkõlahelidel). Ometi on see meetod ajaga kujunenud niivõrd keerukaks süsteemiks, et selle kohta on kirjutatud terveid uurimusi. Pärdi uuemaid teoseid kuulates on aga harva tunne, nagu resoneeriks kaasa mõni tema aastatetagune helitöö. Küll aga on asjaolule, et ta on kaheksandat aastat maailma esitatuima loominguga nüüdishelilooja, aidanud kaasa see, et paljud tema teosed on kirjutatud ja seatud eri koosseisudele. See on ilmselt ka ausaim viis juba olemas teos uuesti luua. Sama on väiksemas mahus praktiseerinud ka teised eesti heliloojad, näiteks Helena Tulve ja Märt-Matis Lill. Miks mitte, kui muusika on laialdaselt nõutud?

Kuidas siis ei ole aus? Siis, kui sama teemaarendus ja tämbriväli on kujundatud uue pealkirjaga teoseks, aga tuttavat on seal rohkem kui uut. Vahest oleks seda vähem, kui heliloojal oleks rohkem süvenemisaega ja tellija annaks katsetamisruumi ka siis, kui parasjagu ei ole tegu ooperiga, mis on heliloojale tänapäeval üldse elus mõnel korral sülle langev võimalus.

Kõigil meie suurema rahvusvahelise lennuga heliloojatel on tugev käekiri ja mõnel, kes on töötanud pikemat aega õppejõuna, on juba selja taga arvestatav koolkond. On eriti hea meel, et hiljuti märgiti Valgeristi IV klassi teenetemärgiga ära ka Toivo Tulevi saavutused. Tema käekirja või mustrit ei ole muusikas nii kerge aimata kui Pärdi või Tüüri puhul: iga Tulevi teos on iseseisev maailm, mis lähtub algtekstist ja selle sõnumist. Ka esitajate ring on sageli ebastandardne, mistõttu on tema teoseid uue koosseisuga ja teises kontekstis ettekandele tuua sageli keeruline.

Kas pole aga igas ajalises kunstis – kirjanduses, teatris või filmis – nii, et kui struktuur liiga agressiivselt näkku kargab, aga teos tunnetuslikul tasandil ei tööta, siis jääb elamusest ikkagi miskit puudu. Eespool nimetatud auhinnatute ja nimetatute puhul õnneks nõnda ei ole. Hing on peamine.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht