Kultuuripealinn omadele

MARIA MÖLDER

Euroopa kultuuripealinna Leeuwardeni üritused on osavalt pillutatud üle terve Friisimaa ja suuresti ongi keskendutud kunstile maaelu kontekstis.

Hiljemalt 2019. aasta lõpuks valitakse Eestis linn, millest saab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Kuressaare, Narva ja Tartu on seni oma kandidatuuri avalikustanud, kuid avalduse esitamise tähtaeg on 1. oktoober. Euroopa Nõukogu kokku pandud komisjoni koosseisu on kultuuriministeerium esitanud Arvo Pärdi keskuse juhataja Anu Kivilo ning kunagise Tallinn 2011 juhatuse liikme, põhilise kunstilise visiooni visandanud Mikko Fritze.

Euroopa kultuuripealinnasid valitakse 1985. aastast (ettevalmistusi alustati paar aastat varem), aga ilmselt jõudis selline algatus enamiku eestlaste teadvusse alles siis, kui selgus, et 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn on Eestis ning Tallinn ja Tartu olid teatanud 2004. aastal sellele tiitlile pürgimisest.

Leeuwarden

Piia Ruber

Kas keegi teab, mis on aga tänavused Euroopa kultuuripealinnad? On need uhked Euroopa suurlinnad, kus niikuinii võib igal õhtul valida kümnete suursündmuste seast, mõni tööstuslinn, millele otsitakse uut nägu ja sihti, nagu on pikka aega olnud üks Euroopa kultuuripealinnade suundumusi, või hoopis mõni pealtnäha hall linnake, kus soovitakse süvitsi oma identiteeti uurida ja elukeskkonda köitvamaks kujundada? Euroopa kultuuripealinnad 2018. aastal on Malta pealinn Valletta ning Hollandis asuva Friisimaa provintsi halduskeskus Leeuwarden. Valletta kohta ei ole põhjust rohkem spekuleerida, kuid Eestile nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt lähemat Leeuwardenit käis Sirbi toimetus oma silmaga kaemas. See on üks õige harilik õdus Hollandi linnake, mida kultuuripealinna staatuse puhul on ilmestatud rohke linnaruumikunstiga – kusjuures kunst ja muud üritused on osavalt pillutatud üle terve Friisimaa ja suuresti ongi keskendutud kunstile maaelu kontekstis. Ehkki Leeuwardeni linnapildis erilist rahvarohkust märgata ei olnud, õnnestus muu hulgas sattuda menukale näitusele, mida said vaadata vaid pileti veebist ette ostnud. Märkimisväärne on seegi, et väga suur osa kultuuripealinna ja selle ürituste infost on ainult kohalikus keeles, mis näitab, et Euroopa kultuuripealinna ei pea korraldama ainult turismiobjektina, vaid seda võib vabalt vaadelda kogukonnakeskse suursündmusena.

Mis veel võiks Leeuwardeni kui Euroopa kultuuripealinna puhul eestlasele huvi pakkuda? Vahest see, et ehkki Hollandis pakutakse paljudes kultuurivaldkondades tipptasemel haridust, mida tullakse nõutama kogu Euroopast, hindavad hollandlased ise kuuldavasti kõrgelt Belgia humanitaarharidust, kus tehnilistest oskustest tähtsamaks peetakse sütitavaid ideid. Ilmselt selgi põhjusel sai Euroopa kultuuripealinna Leeuwardeni kunstiliseks juhiks Belgia päritolu kunstiteaduse, heliloomingu ja muusikateaduse haridusega Lieven Bertels, kes torkas julgete valdkonnaüleste valikutega silma juba Brugge Concertgebouw’ kunstilise juhi ning Hollandi festivali ja Sydney festivali kuraatorina. Paraku lahkus Bertels ametist enne kultuuripealinna aasta algust 2017. aasta suvel, kuna ürituse olid kuuldavasti kaaperdanud poliitilised jõud. Kas ei kõla see eestlastele kuidagi tuttavalt?

Friisi muuseum

Piia Ruber

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht