Kliima muutub, aga ehk muutuvad ka ajad …

LAURI LAANISTO

USA presidendiks valitud Donald Trump (pildil koos perekonnaga) lubas kandideerides, et taganeb nii Pariisi kliimaleppest kui ka mitmetest vabakaubanduslepingutest.

USA presidendiks valitud Donald Trump (pildil koos perekonnaga) lubas kandideerides, et taganeb nii Pariisi kliimaleppest kui ka mitmetest vabakaubanduslepingutest.

Wikipedia

Sellal kui Donald Trump paneb kokku meeskonda, mille üks valimistel välja kuulutatud eesmärke on USA taganemine Pariisi kliimaleppest,1 mille USA ratifitseeris koos Hiinaga 3. septembril ja mis jõustus 4. novembril, leiavad Ameerika Ühendriikide mõjukaimate kohtusaalide ja advokaadibüroode nõupidamissaalides aset tõsised arutelud, mis võivad viia ühe suurema ühishagini (class action lawsuit) maailma ajaloos – ja seda just kliimamuutuste asjus.

Uue administratsiooni juhi säutsupõhine poliitikakujundamine ei jäta väga palju täheruumi, et kas või kahelda kliimamuutustes ja nende muutuste seostes inimtegevusega (mis on kliimaskeptikute põhiline argument). Vastselt valitud presidendi väljaütlemised sel teemal olnud küllalt teravad ja otsekohesed. Õigupoolest see valdkond ta valimisplatvormis ei kajastunudki,2 ent poolteist aastat kestnud kampaania ajal tuli tal seisukohad siiski kujundada.3

Ent mis neis nõupidamissaalides siis õieti toimub? Nimelt sattus juba ennegi suurte õnnetuste ja skandaalidega silma paistnud energeetikafirma Exxon Mobil (selle 75 000 töötajat toovad kompaniile aastas sisse ligikaudu 22 miljardit dollarit, mis on kaks ja pool korda rohkem kui meie riigieelarve) uuriva ajakirjanduse süüdistuste tulva alla. Kaks paralleelselt, ent teineteisest sõltumatult läbi viidud uuringut, millest üks avaldati ajalehes Los Angeles Times4 ja teine Inside Climate Newsi veebiportaalis,5 jõudsid samale järeldusele. Nimelt on Exxon (Exxon Mobili eellane kuni aastani 1999, kui liituti Mobiliga) teadnud kliimamuutustest, nende inimmõjulistest põhjustest ja võimalikest tagajärgedest juba peaaegu pool sajandit tagasi, ent on eksitanud avalikkust ja oma aktsionäre, valetades neile, et mingit kliimamuutust ei ole ja inimese tegevus kliimat ei mõjuta. Mõlemas uuringus esitatakse detailne, Exxoni sisearuannetele ja muudele asjasse puutuvatele dokumentidele tuginev ülevaade, kuidas Exxonis töötavad kliimateadlased (palgal on ligikaudu 16 000 teadlast ja inseneri, kes kõiki neid protsesse ja mõjusid uurivad6) hoiatasid kompanii juhtorganeid juba aastakümneid tagasi, et kliima soojeneb küllaltki kiiresti see on otseselt seotud fossiilkütuste põletamisega.7

Kliimat ja selle muutumise mõju uuriti äärmiselt põhjalikult, kuna sellest sõltuvad majanduskalkulatsioonid, kas ja millal saab Arktika tohutud nafta- ja gaasimaardlad kasutusele võtta. Jäävaba perioodi pikenemine soodustab küll loodusressursside ammutamist Põhja-Jäämerest, kuid kliima soojenemine põhjustab ühtlasi tugevamaid torme ja hapestab merevett, mistõttu jällegi suurenevad taristu ülalpidamiskulud.

Kuigi Exxoni teadlaste leiud tegid juhtkonnale muret, sest inimtekkelise kliimasoojenemise ja sellest tingitud probleemide tunnistamine polnud kompanii huvides, siis ometigi tulemusi ei eitatud ega ka varjatud, vähemalt mitte väga aktiivselt. Need jõudsid arvukatesse teadusartiklitesse,8 mis on paraku lihtinimesele üldjuhul kättesaamatud. Juhtkonna tasandil arutati, kuidas läheneda nendele tulemustele eetika ja moraali seisukohast. Nii olid asjalood kuni 1988. aastani, kui USAd tabas kõige suuremaid kahjustusi põhjustanud põud riigi ajaloos (ka järgmisel aastal oli põud).9 See erakordselt kuum ja kuiv periood, mis kustutas hinnanguliselt kuni 17 000 ameeriklase eluküünla, rääkimata arvukatest metsapõlengutest ja muudest põuakahjustustest, tõmbas kliimamuutustele kogu maailma tähelepanu.

Paljuski just sellest katastroofist ajendatuna jõuti 1997. aastal Kyōto kliimaleppe sõlmimiseni. Kuigi USA kirjutas sellele lepingule alla, pole seda siiani ratifitseeritud. Ja see olevat nimelt suuresti Exxoni lobitöö tulemus. Kompanii seisukoht kliimamuutuste ja nende põhjuste ning tagajärgede asjus muutus kardinaalselt pärast 1988. ja 1989. aasta põuda, kui suure kasumlikkusega business as usual’i kestlikkus energeetikasektoris sattus tõsise kahtluse alla. Exxon võttis kasutusele tubakatööstuses juba aastakümneid edukalt rakendatud strateegia: tuleb kahelda senistes teadmistes ja suurendada näiliselt panust valdkonna teaduslikku uurimisse. „Doubt is our product“ ehk „Meie kaup on kahtlus“, nagu lepiti Big Tobacco tagatoas kokku juba kuuekümnendatel.10

Andmete ja tulemuste valikuline esitamine, pseudoteadusliku debati õhutamine ja vastaspoole valetamises ja vassimises süüdistamine on kahtluste külvamisel osutunud väga viljakaks strateegiaks. Ka peaminister Andrus Ansip vastas vahetult enne läbi kukkunud Kopenhaageni ÜRO kliimakonverentsi (seal Pariisi kokkuleppega analoogilist üksmeelt ei saavutatud) ajakirjaniku küsimusele „Kas teie usute, et kliima soojeneb ja selles on süüdi inimene?“ nii: „Reaalaineid õppinud inimesena pean kahtlema väidetes, mis pole sada protsenti tõestatud.“11 Kahtluselained uhasid niisiis seekord üle ka teadusliku meetodi ühest alusprintsiibist – falsifitseeritavusest. Tõsi, kuna Põxit oli juba siis kergelt üleval, ei saa väita, et tegemist polnud teadliku apsuga …

Teadlike apsude ehk valetamisega on aga see häda, et see pole ju sugugi seadusevastane. Valimiskampaania vassimisindeks tõusis viimastel USA presidendivalimistel seninägematutesse kõrgustesse: näiteks Trumpi väidetes polnud poolgi tõde,12 ent midagi pole teha. Valetamise eest poliitikuid vastutusele võtta ei saa. Praeguses tõe- ja tõenduspõhjatus (post-truth) maailmas pole sellest mõtet rääkidagi. Kuid! Kui üks kompanii valetab või ei räägi oma osanikele tõtt, eksitades neid sellega otsustamisel, kuivõrd perspektiivikas on vastavasse kompaniisse investeerida või selle väärtpaberites oma raha hoida, siis kvalifitseerub see juba pettuseks. Ja see on kohtulikult karistatav. Seda New Yorgi peaprokurör Exxon Mobili puhul eelmise aasta sügisest saati uuribki.13 Prognooside kohaselt võib see ühishagi tulla samavõrd laiahaardeline, kui oli ühishagi suurte tubakafirmade vastu. Viimaks see 1998. aastal rahuldati ning nad nõustusid maksma üle 200 miljardi dollari kahjutasu.14

Loomulikult ei istu ka Exxon Mobili juristid, käed rüpes. Eitamine eitamiseks, selline reaktsioon on ju loomulik ja ka mõistetav, ent lisaks eitamisele survestatakse usinasti ka vastaspoolt. Texase vabariiklasest kongressi liige, muu hulgas esindajatekoja teaduse, kosmose ja tehnoloogia komisjoni juht Lamar Smith esitas kaheksale n-ö rohelisele vabaühendusele (sh ka Greenpeace) kohtukutse, süüdistades neid USA põhiseaduse esimese konstitutsiooniparanduse (ehk sõnavabaduse) vastases koordineeritud ühistegevuses (ehk vandenõus), millega takistatakse juriidiliste isikute, aga ka teadlaste tööd (hirmutatakse nad tõde moonutama).15 Veelgi enam, otse Exxon Mobili pihta suunatud vandenõus süüdistab kompanii Rockefellerite perekonnafondi16 ja kuulukse, et Exxon Mobil võib Rockefelleritele lausa RICO seaduse17 põhjal süüdistuse esitada, s.o süüdistada neid organiseeritud kuritegevuses. Just filantroopidest Rockefellerid aitasid muu hulgas rahastada neidsamu ajakirjandusuuringuid, millega tuvastati Exxoni vassimised.18

Iroonia seisneb muidugi selles, et Exxon Mobil on välja kasvanud naftakompaniist Standard Oil, millele pani 1870. aastal New Yorgis aluse John D. Rockefeller. Just selle kompanii tuludel Rockefellerite rikkus põhinebki. Kuid näib, et see liberaalse majanduspoliitika lipuperekond on mõistnud, et heaolu on ajas muutuv nähtus: kui XIX sajandil sai seda genereerida naftatöötlemise ja -saadustega kauplemisega, siis nii lihtne see enam ei ole. Rockefellerid ongi sellest aastast peale hakanud tasapisi vähendama oma osalust fossiilsetel kütustel põhinevates firmades, muuhulgas Exxon Mobilis, mille osakutest on nüüdseks täielikult vabanetud. Üldjuhul Rockefellerid avalikkuses ja ajakirjanduses sõna ei võta, kuid Exxon Mobili juhtum sundis neid erandi tegema. Perekonda kuuluv David Kaiser ja perekonnafondi kauaaegne tegevjuht Lee Wasserman on kirjutanud ajakirjale New York Review of Books kaheosalise essee „The Rockefeller Family Fund vs. Exxon“, kus nad lahkavad põhjalikult selle vastasseisu tausta. (Essee esimene osa peaks ilmuma 8. XII numbris, ent on juba ajakirja veebilehel kättesaadav.19)

Kui Exxon Mobili vastane ühishagi peaks läbi minema – pretsedent suurte tubakafirmade vastase ühishagiga on ju juba loodud –, siis võib juhtuda, et vastselt valitud USA presidendile ei jää tasku väga palju trumpe, millele tuginedes Pariisi kliimakokkuleppest taganeda. Pealegi toetab juunis korraldatud küsitluse kohaselt Pariisi kliimakokkulepet üle 70 protsendi ameeriklastest20 ning Trump ongi oma valimiste-eelsest järsust retoorikast juba taganemas, tunnistades, et kliimamuutused võivad tõesti aset leida ja et inimese käsigi võib seal täitsa mängus olla.21 Kliima muutub, aga ehk muutuvad ka ajad …

1 https://www.washingtonpost.com/news/energy-environment/wp/2016/11/21/trump-wants-to-dump-the-paris-climate-deal-but-71-percent-of-americans-support-it-survey-finds/?utm_term=.e621ad609d9b

2 https://www.donaldjtrump.com/issues/

3 http://www.businessinsider.com/donald-trump-climate-change-global-warming-environment-policies-plans-platforms-2016-10

4 http://graphics.latimes.com/exxon-arctic/

5 https://insideclimatenews.org/news/15092015/Exxons-own-research-confirmed-fossil-fuels-role-in-global-warming

6 http://www.exxonmobilperspectives.com/2015/10/15/exxonmobils-commitment-to-climate-science/

7 Vaata ka temaatilist veebilehekülge: http://exxonknew.org/

8 http://cdn.exxonmobil.com/~/media/global/files/energy-and-environment/climate_peer_reviewed_publications_1980s_forward.pdf

9 https://en.wikipedia.org/wiki/1988%E2%80%9389_North_American_drought

10 Oreskes ja Conway Merchants of Doubt: How a Handful of Scientists Obscured the Truth on Issues from Tobacco Smoke to Global Warming, 2010, Bloomsbury Press

11 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/andrus-ansip-ohupuhtus-on-vaga-suur-mure?id=51184179

12 http://www.politifact.com/personalities/donald-trump/

13 http://www.nytimes.com/2015/11/06/science/exxon-mobil-under-investigation-in-new-york-over-climate-statements.html

14 https://en.wikipedia.org/wiki/Tobacco_Master_Settlement_Agreement

15 https://www.nybooks.com/articles/2016/12/08/the-rockefeller-family-fund-vs-exxon/

16 http://www.rffund.org/ Vaata ka: https://www.rockefellerfoundation.org/

17 https://en.wikipedia.org/wiki/Racketeer_Influenced_and_Corrupt_Organizations_Act

18 http://www.nytimes.com/2016/11/21/science/exxon-mobil-rockefellers-climate-change.html

19 https://www.nybooks.com/articles/2016/12/08/the-rockefeller-family-fund-vs-exxon/

20 https://www.washingtonpost.com/news/energy-environment/wp/2016/11/21/trump-wants-to-dump-the-paris-climate-deal-but-71-percent-of-americans-support-it-survey-finds/?utm_term=.31a0dcd06fa1

21 http://edition.cnn.com/2016/11/22/politics/donald-trump-climate-change-new-york-times/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht