Kas Eesti vajab Rahvusmõtte auhinda?

Prof Jaak Kangilaski, TÜ prorektor

Rahvusülikool tahab tunnustada neid, kes on edendanud eesti rahvuslikku ja riiklikku iseseisvust

Küsimusele ?Mis on rahvus?? on mitut moodi vastatud. On otsitud objektiivseid tunnuseid, mille järgi inimesi mõne rahvuse liikmeks lugeda. Sellisteks tunnusteks on peetud veresugulust, ühist asuala, keelt, ühiseid jooni elulaadis, olmekultuuris ja religioonis, poliitilist kuuluvust jne. Tõepoolest on kõigil tänapäeva rahvustel mõni nimetatud tunnus, kuid ükski neist tunnustest pole piisav ega ka vältimatu.

Vältimatu on aga üks subjektiivne tunnus ? rahvuslik eneseteadvus, mis toetub just mõnele ülalpool nimetatud ühisjoonele. Meile eestlastele on enesemääratluseks kindlasti oluline meie emakeel, kuid keelt ei saa pidada rahvusliku kuuluvuse vältimatuks tunnuseks, sest on ju erinevaid rahvusi, kes kasutavad ühte keelt, aga ka selliseid, mille liikmed räägivad eri keeli. Tänapäeval on paljudele rahvustele iseloomulik pluralism olmekorralduses ja suhtumises religiooni, rääkimata geneetilisest segunemisest. Seetõttu toetub mitmete Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aafrika rahvuste eneseteadvus peamiselt või isegi ainult poliitilisele kuuluvusele (kodakondsusele). Uusaegsete rahvuste eneseteadvus ei ole tekkinud üleöö ega iseenesest, vaid on vajanud vähemalt mingil määral teadlikku ja sihipärast tööd. Nõnda olid eesti rahvuse kujunemisele olulised mõtted, mida esitasid mõned haritlased ja mille võtsid rahvusliku ärkamisaja käigus omaks sajad tuhanded inimesed Eesti- ja Liivimaal.

Rahvuslik eneseteadvus on aga pidevas muutumises ja tihti on muutusi mõjustanud ägedad vaidlused selle üle, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu liigume. Kui poliitikute mõtted on küll väga mõjurikkad, kuid erakondliku suunitlusega ja tihti päevakajalised, siis teadlaste, kirjanike, kunstnike ja muusikute mõtetel on sageli rohkem eeldusi üldisemat mõju saavutada, kuid ka nende sõnumid on erinevad ja uuenevad pidevalt. Seetõttu võime öelda, et rahvus pole seisund, vaid kulgemine. Rahvust ei tasu võrrelda majaga, mis on kord valmis saanud ja vajab võib-olla ainult pisiremonti, vaid pigem tulega, mis pidevalt vajab uut kütteainet.

Eriti tähtis on rahvusliku diskursuse elujõud väikerahvaile, sest eeskätt neid varitseb oht, et rahvust oluliseks pidavate inimeste hulk langeb alla hädavajaliku miinimumi.

Me oleme teadvustanud madala iibega seotud ohud, kuid ilmselt ei piisa ainult eestlaste füüsilisest jätkusuutlikkusest. Rahvuse olemasolu sõltub rahvusliku eneseteadvuse elujõust, rahvuse püsimine aga on meie riigi olemasolu õigustus.

Armastust ei saa käskida. Demokraatlik ühiskond, kus valitseb liberalismi ja individualismi ideoloogia, ei saa kedagi sundida oma rahvuslikku kuuluvust väärtuslikuks pidama, küll aga võib üritada oma liikmeid selles suunas veenda. Rahvuslikku diskursust on arendanud paljud, kuid kindlasti on inimesi ja asutusi, kellel on selles erilisi teeneid.

Tartu ülikooli nõukogu võttis mõni aeg tagasi vastu otsuse hakata välja andma Rahvusmõtte auhinda. Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ja eneseväärikuse loomisel ning tagamisel on olnud eriline tähtsus haridusel. Seetõttu on loomulik, et Tartu ülikool on eestlaste eneseteadvuse arengule kaasa aidanud oma liikmete tööga, aga ka institutsioonina, mille ajalugu, ajalooline hoonestu ja väärtused on saanud Eesti teaduse ning hariduse sümboliks.

Selle üheks väljundiks võibki pidada Rahvusmõtte auhinna loomist, sest Tartu Ülikool soovib avalikkusele kinnitada, et rahvusülikooli tulevik on lahutamatult seotud Eesti riigi ja eesti rahvuse tulevikuga.

Rahvusmõtte auhinna statuut ütleb, et selle auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes oma suulise või kirjutatud sõnaga on silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

 

 

 

Rahvusmõtte auhinna esimeseks saajaks nimetas Tartu Ülikool 1. XII rahvusülikooli 85. aastapäeval kirjaniku ja kultuuriloolase Ilmar Talve.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht