Külapoe trepi pealt meheks?

 

  ?Ääremaa Eesti südames? mõjub oma must-valge-punase trikolooris poliitilise teosena, mis pajatab kannatusradadest suure kodumaa ääremaadel (nt Sol?enitsõni Gulagi arhipelaagi seni teadmata lisa!). Ometi on tegu kolmanda üllitisega sarjast ?Eesti mees?, millele eelnesid bestsellerilik ?Mees muutuvas maailmas? (2000) ja ?Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest? (2002). Leidmata täpset ?anrimääratlust, tuleb resümeerida ettevaatlikult: teos on ühtaegu nii Eesti meesliikumise esimeste sammude lähiajalugu kui ka provintslik regionaalpoliitiliste kavatsustega bro?üür Pilistvere eluolust. Ning kuna koostajate duett on ju kirjanikud, oleks üllatav, kui teosel puuduksid kunstilised ambitsioonid.

Luuserid

Ükskord, umbes aastat viis tagasi, nägi Eesti üks kahest androloogist ? Olev Poolamets ? Pilistveres maapoisse kügelemas. Eesti südames elavate noorte probleemne olukord murdis meestearsti südame. Probleemsus seisnes selles, et noored olid Eesti riigis käibivate riskikontseptsioonide alla liigitamatud: nad polnud kodutud, tänavalapsed ega narkomaanid, ometi kitsa silmaringiga, kehvad edasijõudjad õppimises (v.a suitsetamine). Konutasid niisama ega tegelenud millegi sisukamaga ? ning olid tühjaks virutanud kirikurahakarbi. Kõik see põhjustas ettepaneku algatada Pilistvere poistele suunatud üritusi. Seejärel viidigi ridamisi läbi valgustavaid-juhendavaid laagreid (loenguid, ekskursioone, mänge, kontserdikülastusi jne) Eesti ainsate meestearstide Poolametsa ja Margus Punabi, psühholoogiaharitlaste Jüri Uljase ja Mait Rauna ning paljude teiste kaasaaitamisel. Teose nähtavam tunnus on selle silmanähtav kollaa?likkus. Tõsi, lehtede vahel ei ole kubemekarvu ega feromoonidest pakatavat higi ega fallosepilte jms. Ometi pole teos ülemäära steriilne: ajalehelõiked, kommentaarid, emailitükid, pildid vahekirjutajatest, kohatised bibliograafiad. Sisukord küll eelstruktureerib lugemisteed, kuid kollaa?likkus teeb lugemise algul kohati harjumatuks: juba rahulikult Pilistvere narratiivi kerimisele pühendunud, sajab äkitselt vastu ajalehtedest ja muudest allikatest pärinevaid kommentaare vms. (Eriti järsu ülemineku leiab nt lk 55 keskel ja lk 148 ülal.) Kude, mis hoiab teost siiski koost pudenemast, on saladuslikud ?sofofiilsed? vahepalad, kuid eelkõige laagris käinud Pilistvere poiste ja nende juhtoinaste igapäevatööde ja -tegemiste kirjeldused. Tsükkel Pilistvere poiste projekti (PPP) loost ja sellega seotud inimestest vaheldub teadusliku tunnustega informatiivsete vahetekstidega, millele lisatud bibliograafia: Olev Poolametsa tükk ?Poiste initsiatsioonirituaalidest? annab teada, et peale juudirituaalide on eesnaha eemaldamine tavaks ka Senegali muhameedlastel ja Austraalia aborigeenidel. Ajalooliselt on põhjenduseks mehekssaamine, skisofreenia ravi ja võõrutamine masturbatsioonist. Kusjuures, viimase korral populariseeris seda helbetööstuse isa Kellogg. Ameerika Ühendriikides olla ümber lõigatud umbes 70 protsenti meestest. Peatükis ?Mehe rollist isana? eritleb Jüri Uljas bioloogilise, sotsiaalse ja psühholoogilise isa omavahelist vahekorda. Lisaks veel tekstid niisugustelt autoritelt nagu Margus Punab (?Viljakuse riskifaktorid?), Anzori Barkalaja (?Jäljendamine õppimise meetodina?), Madli Ilves, Kalev Kudu (?Klounaad algab lihtsatest asjadest?), Siiri Rebane (?Pilistvere programm ärgitab märkama elu mitmekesisust?) ja isa-poega Alo ja Mait Raunalt. Kõik parajalt lühikesed tekstid, et mitte neid siinkohal pikemalt seletama hakata. Kes peab teose kunstilise aspekti haaramist tülikaks, lugegu teose lõpust kronoloogiat, mis annab pajatatust ajaloolse läbilõike: Margus Punabi ideest kirjutada raamat Eesti mehe tervisest aastal 1999 kuni 2003. aasta lõpuni. Mu lemmikosa on Pilistvere poiste kollektiivsed muinasjutud (lk. 88 ? 91), mis vesteti Anzori Barkalaja instruktsioonide järgi (mängu kirjeldus lk 78). Kuigi need on humoorikad read, oli muinasjutumäng mõeldud Pilistvere laagrilaste (sh tüdrukud) kognitiivse kaardi tuvastamiseks. Peale ereda mängukogemuse ilmnes, et lugude punumise keskne temaatika oli joomine, pidutsemine, seks ja purjutamise käigus tehtud teod: ?Elasid kord Jänes, Karuott ja Kana. Kana käis naistes ja jõi, ent oli kuninglikust soost. Kuningal oli ka printsess. Printsess läks koos Üloga traktoriga sõitma. Nad jäid kinni ning neile sündis poeg. Seepeale pandi pidu. ?? C?est la vie.

Nostalgilised loosungid

 Kirjutusstiil on distantseeritult jahe ja kohati humoorika värinaga. Pean lugu sõna ?ent? lauseehituslikust kasutamisest, kuid kirjanikest koostajapaarile jätan muiates andestamata kulunud fraasi ?loomulikust keskkonnast välja kistud? (lk. 96). Teos on retrospektiivne tähenduses, et sellesse on pikitud katkeid eelmisest kahest raamatust. Lõigus raamatust ?Mees muutuvas maailmas? leidub sellist asja: ?Laps areneb kõige valutumalt ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks perekonnas, kus on olemas mõlemad vanemad ning emad kalduvad enam hoolitsema ja isad kontrollima. Rollid võivad olla jagatud ka teisiti, kuid oluline on, et hoolitsus ka kontroll oleksid tasakaalus?(lk 27). Või võtkem näiteks järgmiselt leheküljelt hüüatus: ?Ühiskond on seda tervem, mida enam leidub noori mehi, kes valivad pürgimise kõrgete eluväärtuste poole? (tormilised kestvad kiiduavaldused!). Isegi kui nendel loosungilistel väidetel on õigustus olemas, tunduvad need praeguses ajas kuidagi kli?eelikuna või hoopis nostalgilised, sest meenutavad N. Liidu alkoholivastase võitluse harivaid loosungeid ja arusaama perekonnast kui ühiskonna tsütoloogilisest ehituskivist.

Kirg

Programmi skeptilisim kaasategija Margus Punab tõdes koosolekul, et ?eeldus, et kohalik situatsioon on halb, ei pruugi olla absoluutselt õige. Interventsioon võib laste maailma mõra luua.? (lk 80). Lastes riskirühma ja probleemsuse nägemine tekitaski probleeme programmi meediakajastuste tõttu. Osa lapsevanemaid tundis end puudutatuna ja nad otsustasid oma ihuviljad programmist eraldada. Sakala kirjutab, et Poolamets olla ütelnud, et ?Tundus, et Pilistveres tuleb ruttu midagi ette võtta, sest raamatu kirjutamise ajal maeti külas kolm meest, kellest üks oli teinud enesetapu ja teine surnud alkoholimürgistusse?(lk 114). Kuid ei imestaks, et kuuma diskussiooni käigus oleks väljalangejaid olnud ka projekti eestvedajate eneste hulgas. Pealegi, hambaid näitas kolkavõimgi: ?Noortesalgaga festivalilt naasnud Andri Mägil ähvardas kohalik salaviinaparun murda jalaluud.?

Kui olete juhtumisi huumorisooneta lugeja, hakkavad teid lisaks asjassepuutuva külaolustiku kirjeldusele rusuma ka meessoost maailmaparandajate kirglikud omavahelised teoreetilised-ideoloogilised kiimlemised. Olgu objektiks siis meesteraamatu sünnitamine, Pilistvere programm või suhted Pilistvere tööka, ent vastuolulise pastori Vello Salumiga. Niisiis, intriige ja probleeme on teoses küllaga, kuid kõigile asjaosalistele antakse sõna ja üksteise musta pesu pesemiseks see teos ei kujune. Avaramas perspektiivis vaadatuna ? eks iseloomustagi nad elusuuruses neid, kelle eest kvartett hea seista püüab: Eesti mehi. Niisiis ei ole teos kõrvulukustav enesepropaganda ega ehitata seal ka autorite, PPP ega meesteliikumise ümber ülistavat-õigustavat tulemüüri. Aeg-ajalt leiab kellegi mõtteid, millega pole ehk päris nõus. See ei häiri mind: usun, et teos ei ole kavatsetud mõjuma ideoloogilise rusikana, olgu siis feministidele või kogu Eesti ühiskonnale. Nii ongi teos sama aus, vastuoluline ja pingeline, nagu need natuke hukas ja raisus poisid-tüdrukud, kellele päästekvartett avaramat eluvisiooni soovis visandada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht