Heidikud haiguste hulgas

Marek Strandberg

Eesti-Vene teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö edeneb piirilepingutagi ja Tallinna tehnikaülikoolil võiks olla oma haigla. Suured farmaatsiatehased töötavad välja ravimeid, mis on mõeldud miljonitele tõbistele. See pakub majanduslikku huvi ja õigustab miljarditesse eurodesse ulatuvaid kulutusi, mida nüüdisajal uue ravimi saamiseks tuleb teha. Õnneks või õnnetuseks ei ole kõik haigused massilised. Ühtpidi on see justkui hea, et neisse haigestumise tõenäosus on seetõttu väike, kuid teisalt: ega teadmine tõbist paranda. Selliseid harva esinevaid tõbesid nimetatakse orbhaigusteks ja üldjuhul need suurte ravimifirmade huvikeskmesse ei jõua. Üks sellistest orbtõbedest on emakakeha ehk endomeetriumi vähk, mida õigel ajal diagnoosituna saab hormoonidega edukalt ohjeldada. Kui tõbi jäi õigel ajal märkamata ja on jõudnud lõppfaasi, ei ole ka hormoonidest enam abi. Hormoonid on rakkudele arusaadavad seetõttu, et neil on hormoonidest teadasaamiseks vastavad antennid – retseptorid – ja kui hormoon kui sõnumitooja neile kinnitub, saab rakk teada, mida tuleb teha. Endomeetriumi vähi puhul aga juhtub see, et rakud minetavad tõve lõppfaasis retseptorid ja seetõttu ei õnnestu hormoonide abil nende käitumist ohjes hoida. Uudne vähiravim mõjub rakkudele sel moel, et ka viimases faasis olevatel rakkudel ennistuvad ravimiseks kasutatavat hormooni äratundvad retseptorid ja ravi saab seetõttu jätkuda tavapärasel moel. Endomeetriumi vähk tabab Eestis igal aastal viit-kuut inimest ja kogu Euroopas kuni 25 000.

2005. aastal loodud vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus on koht, kus rahvusvahelises koostöös on nüüdseks loodud uudne ravim. Kliiniliste katsetuste tarvis alustatakse selle tootmist Tallinnas.

Sirbile kõneles vastavatest vähiuuringutest ja ravimist Riin Ehin, kes on vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse (VTAK) juhataja, Eesti biotehnoloogia liidu juhatuse liige ja Tallinna tehnikaülikooli kliinilise meditsiini instituudi nõukogu liige. M. S.

Nädal aega on olnud uudistest näha-kuulda-lugeda, et Eestis hakatakse tootma vähiravimit. Saan aru, et esialgu on tegemist siiski kliinilisteks katsetusteks toodetava ravimiga. Mis siis nüüd täpselt toimuma hakkab?

Riin Ehin: Tegelikult on meil kliinilised uuringud juba lõpusirgel. Senised tulemused on olnud nii head, et meie partnerfirma Kevelt otsustas oma ravimikandidaadi patenti mitte litsentseerida ega müüa, vaid alustada tootmist Eestis. AS Kevelt toodab juba praegu mõningaid ravimeid. Uue vähiravimi Virexxa tootmiseks ELi ja USA turu jaoks on vaja uut ravimitootmise üksust. Kevelti omanike ja uute investorite mahukas investeering teeb selle võimalikuks. Loomulikult sisenetakse sellega üsna keerukale farmaatsiaturule, kuid meie lootus ja edu eeldus ongi selles, et tegutseme orbhaigusega, mille kõrgema arengustaadiumi ravi puudub täielikult. 25 000 inimest Euroopas ja 35 000 inimest Ameerika Ühendriikides haigestub sellesse tõppe igal aastal. Varajases staadiumis, kui piisaks kirurgilisest sekkumisest, ei leita paraku kõiki haigusjuhte.

Milles seisneb teie vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuses loodud uue vähiravimi uudsus? Milliste vähivormide vastu see toimib?

Uus vähiravim aitab oluliselt parandada emaka limaskesta, endomeetriumi VI staadiumi vähi patsientide elulemust. See näidustus on esimene, mille suhtes meie vähiravimi kandidaat on läbi uuritud. Praegu ei ole selle vähi vastu efektiivset spetsiifilist ravi. Samal ajal on meie ja meie partnerteadlaste töö tulemusel juba praegu võimalik prognoosida, et Virexxa võib aidata ka teiste naisi puudutavate vähkide ja fertiilsusprobleemide puhul. Need täpsustavad uuringud seisavad alles ees. Ühtlasi on orbhaiguste ravimite turuletoomise reeglistik märkimisväärselt lihtsam kui nende tõbede puhul, kus tõbiseid sadu või tuhandeid kordi rohkem. See on ka meie edu üks nurgakividest.

Tahaksin kuulda ka VTAKi tekkeloost ja kriitikast, mida algul tehti …

Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus asutati 2005. aastal kaheksa organisatsiooni koostöös. Need olid Tallinna tehnikaülikool, Põhja-Eesti regionaalhaigla, AS Kevelt, AS Prosyntest (praegu AS Cambrex Tallinn), OÜ InBio, AS Celecure, Cemines Estonia OÜ ja Trial Form International AB. Vähiuuringute TAKi asutamise ja tegevuse toetamine tehnoloogia arenduskeskuste programmi kaudu oli omamoodi julgustükk nii EASile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. On ju teada, et ravimiarenduse tsükkel kestab keskmiselt kümme aastat ja väga suur osa ravimiuuringutest lõpeb mingis staadiumis fiaskoga. Olukorras, kus valimiste tsükkel määrab tähtaja, millal riigi investeering peab majanduslikke tulemusi andma, s.t iga nelja aasta tagant tuleb tibusid kokku lugeda, tunnustan otsust panna õlg alla nii pika eeldatava tasuvusajaga valdkonnale, nagu seda on vähiravimite arendus. Samal ajal on riigi investeeringud vähivastasesse võitlusesse üks arenenud riigi tunnustest ja mul on siiralt hea meel, et Eesti kuulub nende hulka.

Kas enne kui tootmine käima läheb on plaan hakata tegelema juba uute teadusuuringutega uute ravimiperekondade jaoks?

See sõltub meie partneri Kevelti otsusest.

Kuidas siis on jõutud olukorrani, et üle aastakümnete hakatakse Eestis taas ravimeid tootma? Kunagi oli ju meil farmaatsiatehas …

Tegelikult on meil praegugi ravimifirmasid, kes toodavad mõningaid ravimeid. Üks nendest on vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse partner Kevelt (vt www.kevelt.ee). 2009. aastal alustas AS Kevelt koostöös meie arenduskeskusega uue vähiravimi kandidaadi Virexxa väljaarendamist. Selle ravimikandidaadi arendamine on läinud väga sujuvalt – ei ole olnud mingeid suuri tagasilööke ega teaduslikke segadusi. Kuna nii eelkliiniliste kui ka varase faasi kliiniliste uuringute tulemused olid väga veenvad ja Tallinnas on edasise arendustöö jaoks vajalik potentsiaal vähiuuringute TAKis, Tallinna tehnikaülikoolis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas olemas, otsustatigi selle ravimikandidaadi tootmisüksus luua Tallinna TTÜ ja Tehnopoli teaduspargi valdustesse. Kevelti emafirma Pharmsyntez sai olulise investeeringu USAst ja senistelt omanikelt. Sellest kaheksa miljonit eurot plaanitakse investeerida ravimitootmisse Tallinnas.

Loodetavasti saab meie ravimitootmine sellest uue alguse.

Palun nimeta siinkohal selle suure tööga seotud isikuid ja missugune on olnud nende osa.

Kõige olulisem inimene selle ravimi väljaarendamisel on Peterburi teadlane ja arst Dmitri Genkin. Siin, juhin tähelepanu, on Eesti jaoks võimalus just andekate loojate jaoks töökeskkonna loomisega edendada ka majandust ja teadust.

Tema on ka üks Peterburi firma Pharmsynthez omanikke. See firma omakorda on Eestis kõnealuse vähiravimi tootmist käivitava ASi Kevelt omanik. Just Pharmsynthez oli ettevõte, kes leidis Ameerika Ühendriikidest teda finantseeriva partneri. (Pharmsynthezi suuremate omanike hulka kuuluvad Venemaa riiklik tehnoloogiaettevõte Rusnano 29,8%, ravimifirma Teva ühe asutaja Phillip Frosti juhitav Opko 10,9%, ning Viru Keemia Grupi omanike Priit Piilmanni ja Margus Kangro asutatud ettevõte, mille nad Dmitri Genkinile müüsid ning mis omab 39,7% ettevõttest – M. S.)

Kui rahvusvaheliseks see arendustöö osutus?

Ravimiturg on globaalne turg. Ka selle ravimi väljaarendamise juures on olnud Eesti, Venemaa, USA, Ühendkuningriigi ja Rootsi teadlasi, majandusinimesi ja arste.

Uue ravimi maksumuseks väidetakse olevat miljardist suuremad eurokogused. See on jõukohane tegevus suurtele ravimifirmadele. Millises nišis teie toimetate? Miljardeid teil ju ometi selleks arenduseks ei olnud.

Meie ravimikandidaadi puhul on tegemist orbhaiguse raviga. Neid haigusi esineb võrdlemisi harva, efektiivset ravi ei ole ja turu maht ei ole farmaatsiakontsernidele atraktiivne. Samal ajal on ravimi turuletoomine mõnevõrra lühem ja odavam, kuna orbhaiguste ravimitele on nii ELis kui ka USAs kehtestatud eritingimused. Teisalt on tootmise käivitamine ja võime tegelda orbhaiguste raviga minu meelest hea alus ja eeldus, millelt edasi kasvada.

Kindlasti on ette tulnud ridamisi takistusi. Kas neil on mingi ühine nimetaja?

Üldiselt on selle ravimikandidaadi arendus läinud väga sujuvalt juhuste, õigete inimeste ja õigete ideede koosmõjul.

Peame Eestit innovaatiliseks ühiskonnaks. Kas arusaam, et biotehnoloogia ja biomeditsiin on ühiskonna ja majanduse jaoks olulised valdkonnad, on riigiaparaadi ja toetusraha üle otsustajateni jõudnud?

Ma arvan, et bioloogia ja meditsiini tähtsust rahva tervise, hariduse ja majandusliku heaolu juures on väga rumal alahinnata. Kui ei ole tervist, ei ole mitte miski muu enam oluline. Inimene või ühiskond võib olla põhjatult rikas, haritud ja kultuurne, aga kui ei ole tervist, on kõik muu teisejärguline. Eksistentsiaalselt oluline innovatsioon peakski lähtuma sellest, mis inimese tervist hoiab, parandab või edendab.

Mulle tundub, et meie poliitikud mõistavad seda aasta-aastalt üha paremini. Tahan ikka ja alati soovitada: õppige eluteadusi, s.t bioloogiat, arstiteadust, biotehnoloogiat, geenitehnoloogiat, kõiki muid loodusteadusi! See annab elule telje ja paneb kõik muud teemad õigesse perspektiivi. Teadus, sh loodusteadused, ei ole üks inimtegevusi paljude hulgast, vaid see, mis meie olemust kõige täpsemalt kirjeldab. See on aga paljude, ennekõike terviseprobleemide lahendamise möödapääsmatu eeldus.

Kelle ja kui suur rahaline tugi on olnud selle arenduse taga?

Kõige suurema panuse on teinud Kevelti omanikud, vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse partnerid ja EAS.

Oletatavasti plaanite ise toota ja turustada. Kas nn niširavimi ise tootmine ja turustamine on mujal levinud?

Sõltub asjaoludest. Kuna tegu on ravimikandidaadiga, mida ei hakata mitte kunagi apteegis müüma, vaid manustatakse vastavas haiglas arsti juuresolekul, siis tundus meie partnerile Keveltile mõistlik tootmine ja turundus sobivatele vähikeskustele oma hallata jätta. Mulle tundub, et tegu on väga positiivse ja julge otsusega. Ja nagu me kõik teame: julgete päralt on maailm!

EASi ja teisigi riigi kaukaid on kritiseeritud nii riigi kui ka sealt raha saanute poolt. Missugune on sinu kogemus?

Võin öelda, et EAS on üks hea arengupotentsiaaliga organisatsioon – nad on teinud tohutu hüppe oma administratiivses suutlikkuses ja oskavad järjest paremini ka sisulistes küsimustes nõu anda. Kui teised samalaadsed organisatsioonid EASilt õppust võtaksid, oleks meie innovaatiline ühiselu palju meeldivam ja tulemusrikkam.

Ravimiarendus nõuab koostööd kliinikute ja arstidega. Kuidas teie koostöö on edenenud?

Peamiselt oleme teinud koostööd Põhja-Eesti regionaalhaiglaga ja see on olnud igati viljakas. Olukord on aga selline, et kui Tartu ülikooli kliinikumil on ulatuslik teaduslik mõõde, siis PERHil see samal määral paraku puudub. Mitte ainult Tartu ülikool ei ole meditsiinilise innovatsiooni ja arenduse pakkuja, vaid seda on ka Tallinna tehnikaülikool. Mulle näib, et PERHi edasine tee võiks olla Tallinna tehnikaülikooli haiglaks arenemine, sest sellises sünergias sündiv innovatsioon võiks olla vaieldamatuks eelduseks meditsiini kvaliteedi ja võimaluste arendamisel. Meditsiiniuuringutega tegelev keskus on Tallinna tehnikaülikoolis olemas. Maailma kogemus näitab, et parim koostöö teaduse ja tehnika valdkonnas sünnib ka külg külje kõrval tegutsemisest. Nagu Silicon Valleyski. Vahetu kokkupuude teaduse ja innovatsiooniga kosutab vaieldamatult haigla prestiiži.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht