Ehk on aeg emakeelepäev eesti keele päevaks ümber nimetada?

AILI KÜNSTLER

Nii nagu pole võimalik arutleda kellegi õiguste, kohustuste ja võimaluste üle, kui ei tehta vahet, kas jutt käib põgenikest, migrantidest või pagulastest, ei saa seda teha, kui pole selge, mida silmas peetakse, kui räägitakse riigikeelest, kirjakeelest, emakeelest, põliskeelest või põlisest keelest. On muidki nimetusi. Liivlased, kelle väidetavalt viimane emakeele (s.o vanematelt õpitud keel) kõneleja Grizelda Kristiņ lahkus siit ilmast 2013. aastal, liiguvad jõudsalt oma keele õiguste taastamise suunas. Kuigi liivi keel on põliskeele staatuses Läti põhiseadusse jõudnud, peavad nad Läti Ülikoolis eelmisel aastal loodud liivi instituudi juhataja Valt Ernštreidi sõnul kohaseks rääkida liivi keelest hoopis kui päritud keelest.

ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta põliskeelte aastaks. Segadust selle ümber, kes on ikkagi põlisrahvad ja millised põliskeeled, on tänapäeva maailmas üksjagu. Liivlastegi puhul pole võimalik rääkida nende põlisest asualast: Liivi rannast ollakse ammu lahkunud ja need, kes tänapäeval end liivlaseks peavad, elavad enamasti kas Riias või mujal suurlinnades üle ilma.

Tundub ju kirjakeelsele eestlasele loogiline, et põliskeel ehk emakeel on nii eesti, võru, mulgi kui ka kihnu jms keel, kuigi ametlikult ja keeleseaduse kohaselt on eesti keel riigikeel, kõik teised aga eesti keele piirkondlikud erikujud, mitte murded-murrakud või keeled. Põlisrahvaste ja põliskeelte eritlemine seisab siiani aegunult lääne valgustusaegsetel arusaamistel: põlisrahvad on mõne riigi territooriumil mõnes paikkonnas põliselt elanud rahvad. Emakeele all on aga Eestis riigi rajamisest saati sageli silmas peetud ennekõike riigi põhirahvuse kirjakeelt ehk eesti keelt.

Euroopa rahvusriikides on põhirahvus siiani veel arvatavasti ülekaalus ja nende keel ka vähemasti üks riigikeel. Kas see keel on globaalse maailma tõttu ühtlasi nende emakeel, on segaperekondade rohkuse juures enam kui küsitav. Eestis oli saksa-vene surveolukorras loomulik tugeva vastukaalu, eesti keele kui kõigi teiste Eesti keelekujude ülese kirjakeele loomine, riigi asutamiseks ja pidamiseks tarviliku ühiskeele arendamine vältimatult vajalik. Ka Nõukogude surve all oli jätkuvalt paikse rahvastiku ja segaperede suhtelise vähesuse juures eesti keelest kui emakeelest rääkimine loomulik – emakeelepäeva väljakuulutamine 1996. aastal venestamise lõpetamiseks aga ideoloogiline võit.

Nüüdseks on olud teised: murdeid-murrakuid-piirkonnakeeli soositakse-elustatakse-toetatakse kui eesti kirjakeele rikastajaid, samal ajal on eesti kirjakeel globaalkülas elutähtsates valdkondades (teadus, haridus) inglise keele pealetungi all n-ö keelekuju staatusesse vajumas. Pole ju õigupoolest häda ja õnnetus, et Eestis ei saa kõrgharidust omandada kõigi siin elavate rahvaste emakeeles – see oleks ka suurriigile võimatu ülesanne. Kõikvõimaliku emakeelega inimesi on Eestis küll järjest rohkem ning emakeelse hariduse võimalused on tagatud kultuuriautonoomia seadusega. Tõeline häda ja õnnetus on, kui riik ei võimalda oma kodanikel saada kõrg­haridust riigikeeles.

Eesti keel ehk riigikeel pole ka enam kaugeltki kõigi end eestlasena identifitseerijate emakeel, ühtlasi on kasvuteel piirkonnakeelte kõnelejate huvi oma keelt emakeelena määratleda ja arendada. Riigikeelega rahvusriigis peaksid riigi tõrgeteta toimimiseks ning omaenda heaolu huvides selles keeles õppima ja seda ametialases suhtluses pruukima kõik Eesti elanikud, olenemata nende emakeelest. Lõpuks ometi on ka lootust, et saab teoks üleüldine eestikeelne ühtluskool, mille lõpetajate hulgas on küllap palju noori, kelle emakeel ei ole eesti keel. Ehk on aeg maailmas ja Eestis­ki aset leidnud muutusi tunnistada ning armsale traditsioonile vaatamata 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks kuulutatud emakeelepäev siiski eesti keele, s.o riigikeele päevaks ümber nimetada?

Kõiki muid eesti keelekujusid võiks aga rahulikult nimetada põlisteks keelteks, nagu pakkus põliskeelte aasta Eesti avaüritusel välja akadeemik Karl Pajusalu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht