Avalik loeng

Sirp

Reedel, 2. märtsil algusega kl 10.15 peab prof Sergei Nekljudov vene keeles avaliku loengu „Tänapäeva folkloorsed ja mütoloogilised traditsioonid (Mongoolia 2006.–2010. a ekspeditsioonide materjalide põhjal)”. Loeng toimub Tartus Ülikooli 16 von Bocki maja auditooriumis 212. Lisatakse tõlge inglise keelde.

Kolmapäeval, 7. märtsil kl 17.15 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis (Ülikooli 18) kunstikolmapäev seoses näitusega „Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst XVI sajandil”. Seekordseks külaliseks on Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia dotsent Linnar Priimägi, kes peab loengu teemal „Albrecht Düreri humanism”. Linnar Priimägi avab loengus Albrecht Düreri kui kunstniku ja humanisti tähenduse kunstiajaloos. Priimäe esinemine Düreri näitusel ei ole juhuslik, vaid on seotud tema ammuse huviga vanema kunsti esteetika probleemide, sh Düreri loomingu vastu. Oma magistrikraadi kunstiajaloos on Linnar Priimägi kaitsnud teemal „Albrecht Düreri sulejoonistuse nn Londoni Apollo ikonograafiline ning ideeline kontekst” ja doktorikraadi kultuuripsühholoogias teemal „Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites”. „Humanism on kindlasti üks olulisimaid tegureid selles kultuuriloolises kaleidoskoobis, mis mõjutas Düreri kujunemist kunstnikuna. Kontaktid ja sõprus humanistidest õpetlastega nii Itaalias kui ka Saksamaal andsid Dürerile veendumuse antiikkunsti pärandi väärtustamiseks ning huvi elava maailma, ennekõike inimkeha proportsioonide uurimise ja täpse kujutamise vastu. Düreri loomingut on peetud ka renessansiajastu humanismi printsiipide parimaks visuaalseks väljenduseks,” selgitab loengu teemat TÜ kunstimuuseumi peavarahoidja ja Düreri näituse kuraator Ingrid Sahk. Sissepääs kunstikolmapäevadele on tasuta.

8.–9. märtsil toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone ruumis M-225 konverents „Ajalooromaan: poeetika ja poliitika”. Eesti kultuuris peame enesestmõistetavaks väidet, et ajalooline ilukirjandus on mänginud olulist rolli kultuurimälu vormimisel, luues selle kesksed kujundid ja narratiivimustrid. Ometi on ajalooromaani žanri ajalugu meie kirjanduses alles kirjutamata, samuti selle seos kultuurimälu ja rahvuslusega põhjalikult läbi valgustamata. Konverentsi eesmärk on kaardistada ajalooromaani ajalugu eesti kirjanduses, uurida, kuidas seletatakse ajaloo jätkuvat aktuaalsust ilukirjandusliku ainesena XXI sajandil. Konverentsi raames toimub ajalookirjanike ümarlaud „Ajalooromaan kui aja märk”. Konverentsi töökeel on eesti keel. Kõik huvilised on oodatud! Täpsem info: http://www.utkk.ee/index.php/et/yritused/ajalooromaan?id=246

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht