Antiühishingamine

Valle-Sten Maiste

Poliitilisel filosoofial ei ole poliitikute pragmaatilise künismi osas illusioone. Ometi kannustab poliitikast mõtlejaid ikka idealism, mille nimel käiakse teinekord välja ka pööraseid ratsionaalseid sepistusi. Idealism kumab Weberi legendaarse eristuse taga, mis osutab, et poliitikast elatumise asemel on võimalik ka poliitikale elada. Idealism elab edasi ka uuemas poliitilises mõttes. Näiteks Michael Oakeshott usub, et mõtteviisi kõrval, mis püüab kõike elus ette  puutuvat oma piiratuse ahtuses mõistuspärastada, on võimalik ka lähenemine, kus suudetakse väljakujunenud elukorralduse näiliselt kaootilise struktuuri taga tajuda ka peent korrapära ning väärtuslikku harmooniat.

Eesti poliitikas on täna paljude arvates hallide ideaalide ja isikupärata parteibroilerite ajastu. Poliitikaelu keerleb primitiivse nüridusega nõmedate asjade ümber. Eesti on täis inimesi, kel on korralik elamine ja auto, kes  ummistavad ostukeskusi ja kelle jaoks erutavaim teema on ometi majanduse ja tarbimise taas käimatõmbamine. Inimesi, kes on aastaid hääletanud erakondade poolt, kes otsesõnu kinnitavad, et haridusest, solidaarsusest, tervisest ja üldse mis tahes väärtustest olulisem on SKT absoluutkasv, olgugi et oma elustandardiga kuulutakse maailma sellesse ülemisse viiendikku, kelle käsutada on 80% planeedi SKTst. Kusagil on ju veel pool tosinat miljardit  inimest, kelle elatustase peab lähtuma ülejäänud 20% rikkustest. Ent veidi madalama standardiga eluski on omad mured ja rõõmud ja ehk koguni õnn.

Kui ülemises viiendikus domineerivad isendid, kes kurdavad, et majanduskriisi tingimustes tuleb odavam auto osta ja pakipiima tarbimise harjumus lisatüli tekitava kilepiima tarbimisega asendada, nagu halas Eesti Ekspressile üks seni lõputut tarbimisbuumi eksistentsi enesestmõistetavuseks  pidanud müügiinimeste pere, siis on tunne, et sellise elu ja poliitika sihtides pole küll midagi, millele kaasa elada ja tunda. Nimetatudki sihte püüeldakse aga nii primitiivselt sõgeda usuelu toel, et seda on nüri jälgida. Majandusteadlane Andres Arrak kurdab pidevalt, et parlamenti on meil juba laulvast revolutsioonist peale kogunenud vaimuinimesed, kes olulist ei taipa. Kuid arutlustes kultuuri üle ei kohta lühikestes päevalehelugudeski enamasti nii suvalist katkist plaati kui Eesti majandusdebatis. Reformierakonna jutt madalast tulumaksust, ettevõtlustulu maksuvaba reinvesteerimise imejõust ja astmelise tulumaksu koletuslikkusest on inimestel peas paremini kui mis tahes krestomaatiline luuletus või klassikalise kirjandusteose sisu. Viktor Trasberg, Mart Jesse jt on osutanud arvukatele küsitavustele ses jumetus loitsus.

Usinad aktivistid Michal, Pentus ja Klaas tulevad sellega  aga ikka ja jälle tuima kanoonilisusega publiku ette küsimusi täiesti ignoreerides. Kahetsusväärselt võimaldab suurim päevaleht sel jorul ka kesta, jättes EPLi pingutused ühiskonnaelus argumenteerituma debatini jõuda toetuseta. Asi pole parem ka siis, kui kõrvale jätta pürjelid, kellelaadsed iga aja ja korra puhul ideoloogia sisust hoolimata juhtivate parteide ridadesse trügivad, ja pöörduda nende poole, kellelt haridusliku või muu tausta poolest  oleks põhjust eeldada majandusteema sügavamat tundmist ja sellest põhjalikumat huvitumist. Kui küsisin reformierakondlastelt, kas erakonna kasutada on ka mõni põhjalikum analüüs ligi kümnendi praktiseeritud ettevõtte reinvesteeringute tulumaksuvabastuse majandusliku ja ühiskondliku mõju kohta, vastab majandusharidusega Taavi Rõivas lakooniliselt, et välismaalased on konverentsidel ja mujal selle eest talle kadestavalt õlale patsutanud  ja edasi arutlema ei vaevu.

Rein Lang aga vastab, et analüüsi küll pole, kuid vaadatagu ainult, milline on olnud SKT tõus. SKT pole ju aga ei analüüsimatult selge väärtus ega ole ka ta tõus ise kuidagi ilmselt muljetavaldav. Ühiskonnateemalistes aruteludes armastatakse tihti märkida, et kui ameerika naised loobusid läinud sajandi lõpukolmandikul koduperenaise rollist, tähendas see tõepoolest lisapanust SKTsse. Nüüd töötasid  naised kodu asemel kiirtoitlustusrestoranides ja rõivapuhastuses ning see kajastus majandusstatistikas. Sisuliselt tähendas see aga rahva rasvumist rämpstoidu peal ning palga jm väärtustuse osas alandavaid kapitalistlikult hoolimatuid töötingimusi. Kuid isegi kui keskenduda ka SKT tõusule inimese kohta, on küsimus, kas Eesti mahub viie paremini areneva Ida-Euroopa riigi hulka, eriti tänase languse taustal.

Kui meie käsi ei käi ka nii halvasti, nagu väitis ühes kevadises palju kirutud loos Edward Hugh, siis on ometi raske leida ühemõttelist tuge paljude usule, et kuulume Ida-Euroopa tiigrite hulka. Hugh’ devalveerimist soovitava artikli põhjamine jäi mulle mõistetamatuks. Hugh ei hinnanud ju meie asju üldiselt valesti peale selle, et ta ei osanud arvestada igipõlise orirahva jätkuva sügava orjalikkusega. Eurooplane ei kujuta ette, et ühel päeval sissetulek lihtsalt väheneb 30–50%,  nagu see Eestis erasektoris tulemuspalgaga töölepingute tõttu massiliselt on toimunud. Kahtlustan aga, et vaenamine ja poleemikapuudus Hugh’ artikli ümber ei olnud tingitud niivõrd meile vastuvõetamatust devalveerimisvajaduse kuulutamisest. Hugh’ loos oli võõramaalase positsioonist tingitud ebapädevustele vaatamata olemas meie majandusaruteludes olematu omadus – vähegi põhjalikum analüüsile ja statistikale toetuv  majanduspoliitiliste seisukohtade esitamine. Eestis näib olevat aga paljudele kasulik, kui majandusarutelud põhinevad primitiivsetel sisututel vastandustel ja usul. Eiki Nestor ütleb kõrval ju üheselt välja, et sisulised uuringud ei mõjuta poliitika teostamist.

Erakondi ei huvita uuringud, vaid religioosse imagoloogia kujundamine, see toob hääled. Rahandusministeerium ja Eesti Pank küll  koguvad andmeid ja esitavad perioodiliselt prognoose. Kuid samas hoolitsetakse selle eest, et ei oleks mõjukaid ja väärikalt ülal peetud majandus- ja sotsiaaluuringute keskusi ning et arvandmete toel ei tehtaks sügavamaid analüüse. Hea, kui majandusteadlasi on käputäis ja needki muude pakiliste igapäevatoimetustega hõivatud ning sotsiaalteaduste maine madal. Nii pole karta, et poliitika mõju ka tegelikult uurima hakataks. Ka meedial on mugav toetuda  pinnalistele stereotüüpsetele loitsudele. Majandusteadusega ei tee ehk imet. Muidugi on selge, et tasuta lõunaid ei ole ja kui maksustada ettevõtteid, ei õnnestu koormat ebaisikuliselt kõrvale veeretada, vaid raha tuleb kas tarbijate, omanike, tippjuhtide kõrgtasustamise, töötajate palkade vms arvelt. Samas teame, et majandusedu ei eelda tingimata kihistunud ühiskonda ega inimese ühekordseks kasutamiseks mõeldud töövahendiks instrumentaliseerimist – vaadatagu Jaapani või Põhjamaade poole.

Timothy Taylor on muude majanduse kohta käivate anekdootide seas maininud, et majandust on oluline tunda selleks, et debattides ei saaks sind lollitada suvaliste kontekstist sõltuvate loosungite elementaarseks majandusseaduseks tituleerimisega. Selline lollitamine on läbi kümnendi olnud meie kahe populistliku erakonna maksu- jt debattide mõte.  Võib ju jõuga läbi suruda töölepingu, mille kohaselt töösuhe on samasugune vaimutu, ühekordne puhtpragmaatiline vahekord nagu proktoloogi suhe kummikindaga ning arvata, et abielu põhineb vaid mastaabisäästuefektil ning reguleerida perekonnaelu kohtumenetluse efektiivsust aluseks võttes.

Lõputult ei õnnestu inimese kokkukuulumisevajadust ja emotsionaalset turvatunnet siiski välistavale upsakale ja (nagu selgus laulupeo kommentaaridest)  välismaailmale mõeldud kommertsliku turundussihiga rahvuslusele ning dekoratiivkristlusele rajada. Kui ühiskonnas puudub tegelikku kogukondlikkust hindav dimensioon ja kõike suunab ahas või lausa otsesele ainelisele kasusaamisele orienteeritud ratsionalism, võib karta, et ühiskond ei püsi lõpmatult liigestes. Peab tõsiselt muretsema, kas paar sooja kuud mõnekümne päikesepaistelise ilmaga ning iidne iseseisvusjonn  suudavad hoida kestvalt koos üht mis tahes mõõtkavas marginaalset rahvast ja riiki, kes märkimisväärselt vähe panustab oma ühiskonna sidususse ja haritusse, inimeste teineteisest hoolimisse, vaimsusse, haridusse, kultuuri, tervisesse jne?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht