Veste südamlikust valimisteajast
Ilusad asjad nagu armastus, kevad ja valimised teevad inimesed õnnelikuks. Või umbes nii. Valimiste vahel lubatakse nüüd edaspidi aina vähem lubada. Sest eks igas meis pesitse ju ka kübeke ausust ? ja paraku, valimislubaduste täitmata jätmise eest tarbijakaitseseadus ei kaitse. Ei saa nt mõnd võimuparteid kohtusse kaevata, et näe, reklaamis lubas uut külmkappi, aga tegelikult andis hoopis vana röstri. Pigem tähendab valimisteaeg nagu riiklikult lubatud voli igasuguse soola puhumiseks ja hundijutu ajamiseks. Ning eks hakka kodanik ka ? kuigi ta meil taoline pikaldane on ? sellest varsti aru saama. Lauspopulismi vastu ei aita muidugi miski, ikka on lolle kes läevad liimile, aga pärast viimaste valimiste hoiatavat näidet eelistatakse siiski vast mõne vana tuttava hambassepuhuja poolt hääletada. Eks ta ole.
Valimiste juures on eriti positiivne see, et asju hakkab juhtuma. Ja mitte ainult meelelahutuslikke seiku nagu jägelemine homoparaadimise ümber, aga lausa loomulikke asju ? nt uhavad kallurid viimasel ajal siin-sääl hoogsamalt liivakastidesse uut liiva kallata. Siinkohal tuletaksin Kristiine piirkonna kandidaatidele meelde, et nt Vaarika ja Maasika tänava nurgal on mänguväljakul liiv keskeltläbi pooleks kassikakaga. Ning tolle ronimistoru viisid ka pätid kolmandat korda metallikokkuostupunkti. Ega ma muidu muretsekski, aga tean, et kui asju praegu korda ei saa, siis tuleb järgmiste valimisteni passida.
Veel on tore, et helistatakse. Isiklikult sulle. Uurimisfirmast. Kuratteab, millisest. Et mis arvate tolle ja tolle partei kandidaadi mõttest tegutseda linna hüvanguks? Järgmisel päeval saabki kuskilt juba lugeda, et ligemale 90 protsenti linlastest hindab kõrgelt seda, et too ja too tahab linna hüvanguks tegutseda. Kui üllatav, kui kummaline, eksole! Ei, selles pole midagi halba, inimeste positiivseid püüdlusi tulebki kõrgelt hinnata, esile tõsta. Präänik on piitsast parem.
Kui mahlakas oleks siin nüüd näpuga ja nimepidi näidata, et tema tegi. Aga paraku. Mul on muidugi poliitilised sümpaatiad. Tõsi küll, sellest pole palju tolku olnud. Enamasti esineb lipsatusi kõigil parteilistel organisatsioonidel, rühmitistel, gruppidel: mõned lihtsalt näitavad oma jõhkrat pealepressivat egotsentrilist võimuiha ja eetilist küündimatust rohkem üles, see sunnib teisi aga kuidagi järele jõudma, müramassiivis esile tungima. Nii ta siis läebki, et kõik kuulutavad sisulist diskussiooni, aga tegelike tegude tulles kipub välja kukkuma ikka üks suurem malakaga andmine. Ja mitte ükski Eesti hetkel olemasolevaist poliitilistest jõududest pole sest värgist kõrvale jäänd. Mis sellisel kujul ütleb ehk enim eestlaste kohta üldiselt. Või meie tegusama eliidi kohta. Minesatea.
Ent veel. Mind vaimustab see hoolitsus ja liigutav tähelepanu, mida poliitilised jõud näitavad üles liiklusolude vastu. See püüdlus iseenesest on kulda väärt: tropid eest ja parkimine vabaks ja kõikmisveel. Iga autosõltlane (sest eks seegi ole oma paduolekus üks haigus) võib rõõmustada, et talle appi tullakse. Tahaksin lihtsalt siinkohal korra veel meelde tuletada, et püüdes kas või mõtteliselt tarbjakaitseseadusest kinni hoida ja oma sõna pidada, saavad kõik poliitilised jõud siin teha ainult paari kindlat asja. Armsad poliitikud, lugege seda kohta erilise hoolega: iga asula sees saab eesti autojuhtidele lubada maksimumkiiruseks enim 30 km/h. See on nt laste elu ja tervise huvides, ühtlasi vähendaks see surma või tõsise vigastusega lõppevaid õnnetusi üle 50 protsenti (maailma näidete põhjal imekerge tõestada!, ja 50 protsenti on isegi vähe öeldud). Tasuta parkimine on imeliselt hea mõte, eriti valvega. Tööstustühermaadele äärelinna saaks just sellised alad rajada. Troppe väldiks aga kõige kergemalt suuremates linnades kesklinna sisse sõitmise tasuliseks muutmisega. Paraku on see nii. Pidage meeles; ma arvan, et räägin siin igaühe eest. Ka nende eest, kes hetkel pimedusega löödud ja nii ei arva. Tänan tähelepanu eest!