Sel reedel Sirbis tulevikutöö

TUI HIRV: Tulevikutöö sünnib õiget tuult oodates?
Käimas on suured muutused, inimelu mõtestatakse ümber ja töö ei ole erand. Töö on pikka aega loonud inimese identiteeti, ametinimetuse, mille ta kirjutab visiitkaardile ning mis vanasti kanti ka kirikuraamatusse ja pärast surma hauasambale. Reykjavíkis on keset linna vana surnuaed, kus võib lugeda: siin puhkab härra see-ja-see, ehitusmeister, ja tema abikaasa, perenaine. Olla määratletud kui ehitusmeister või perenaine kirjeldas inimest piisava adekvaatsusega. Katsu sa praegu inimest ühe sõnaga kirjeldada! Need tööd, mida perenaine tegi mitusada aastat omapäi, on suures osas delegeeritud masinatele ja toiduainetööstusele.

ALLAN AKSIIM: Tehnoloogia arengust tingitud tööpuudus, automatiseerimine ja #tulevikutöö
Viimasel ajal on kõlanud palju hüüdlauseid stiilis „robotid võtavad kõik meie tööd“, aga samal ajal ka, et „töökohti on alati juurde tekkinud“. Mõlemad väited jäävad pärast sisulist analüüsi nõrgukeseks. Poliitiliselt on vaja vastust kahele küsimusele: kas praegu toimub majanduses midagi erakordset, mida ei ole kunagi varem majandusajaloos toimunud, ning kas töökohtade täielik automatiseerimine on üldse põhimõtteliselt võimalik? Enne kui saab rääkida tehnoloogilisest ehk tehnoloogia arengu tõttu tekkinud tööpuudusest, peab rääkima automatiseerimisest, enne veel peab rääkima majandusest ja enne majandust peab rääkima psühholoogiast. Ja kui rääkida psühholoogiast, siis on omakorda vaja vastust kahele küsimusele: mida inimesed oskavad ja mida inimesed tahavad?

MELE PESTI: Tulevikutöö passib provintsi pareminigi
Pinge linna ja maa, tsivilisatsiooni ja looduse vahel on paljude eestlaste igapäevaelu integraalne osa. Uuringutele toetumata julgen arvata, et (suur)linna ängi ja looduse kutse tajumine on meile statistilise keskmisena omasem kui enamikule (Lääne-)Euroopa riikide elanikest. Sahmimine linna- ja maakodu vahel, põiked grüünesse igal võimalusel, eramajade suured varjulised aiad ja Valdur Mikita romantiseeritud koriluseestlus on enamikule meist mõnevõrra tuttavad. Kinnisvaraalal levinud nali, et eestlase ideaalkodu asub mere kaldal metsa sees kesklinnas, sisaldab sügavamat olemuslikku lõhet soovide ja võimaliku vahel.

SILVER MEIKAR: Ulmeline tehnorevolutsioon
„Miks ei või valitsuskabineti püsiliikmeks olla tehisintellekt?“ küsis endine tarkvaraettevõtte Webmedia (hiljem Nortal) juhatuse esimees, hiljutine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka maikuus Okupatsioonide muuseumi nõukogu korraldatud tänuõhtusöögil. Tõesti, kui meil on juba e-riik ja e-valitsus, siis miks mitte e-valitsusliige? Oletan, et tehisintellektist valitsuse liige oleks populaarne ja pikaajaline. Ministrite tagasiastumise peamine põhjus on olnud usalduse kaotus, mida üldjuhul on põhjendatud kommunikatsiooniga seotud eksimustega.

KURMO KONSA: Teaduse tume tulevik
Teadmine on kummaline seisund. Juba piiblis Koguja raamatus on kirjas: „Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.“ (Koguja, 1, 18). Mida enam me teame, seda suurem on ka meie mitteteadmise sfäär. Sageli saabub pärast teadasaamist tüdimus ja arusaamine, et tegelikult ei olegi see teadmine nii oluline.

Tartu taastamine. Merle Karro-Kalbergi intervjuu Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjusega
Holmi kvartali arhitektuurivõistlusest.

MARTA BAŁAGA Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)
Kui väita Sam Raimi „Ämblikmehe“ moel, et suure võimuga kaasneb ka suur vastutus, siis võib ka öelda, et suure teadmispagasiga kaasneb suur väsimus – vähemalt filmikriitika puhul.
Meediamaastik muutub kiiresti ja suure tõenäosusega jäädavalt. Pauline Kaelid ja Roger Ebertid tunduvad kuuluvat minevikku, tõrjutud eemale digiteadlikest blogijatest ja mikroarvamuskujundajatest, kes säutsuvad uuematest Hollywoodi väljalasetest teemaviidete ja junniemotikonide abil. Kuigi jah, see viimane ongi olnud puuduolev element Pasolini filmide puhtteoreetiline analüüsist.

MARIA MÖLDER: Vinüülplaat: autentsuseihaluse ja tarbimisharjumuse rahuldaja
Muusikamüügis ei ole vinüülplaatide ülevõim digitaalse muusika üle enam muinasjutt, aga veel mitte ka argipäev.

LIISI VÄHI: Päike särab, tänav kärab
Mängukohana nähakse linnas mänguväljakut, tänaval tuleb lapsi kaitsta liikluse eest. Kui palju avarduks maailm, kui tänavate ja avaliku ruumi kavandamisel mõeldaks veidigi laste mängule!

ART LEETE: Siberlaste eripalgeline vabadusiha
Siberlased on osa nendest, kes elavad Siberis ja nende omapära ning sõltumatuse küsimus on korraga iseenesestmõistetav ja absurdne. Nagu mitmed muud rahvad, keda valitsus visalt venelasteks peab, rõhutavad ka siberlased oma keele eripära. Siberlaste eestkõnelejate väitel kasutati nende keelt XVIII ja XIX sajandil laialdaselt ning see on vene keelest sama kauge kui valgevene ja ukraina keel. Tänapäeval püüavad entusiastid siberi keelt taaselustada.

Arvustamisel
XXV Viljandi pärimusmuusika festival „Uut ja vana“
Holmi kvartali arhitektuurivõistlus Tartus
Performance’i-festival „Sada aastat. Futu Muhu 2017“
Jyrki Siukoneni „Vasar ja vaikus“
Armin Kõomäe novellikogu „Minu erootika saladus
Siim Pauklini „Viis ürgelementi ja koer“ ja „Ahela ots ehk Jooksus inimene“
Sirja-Liisa Eelma ja Krista Möldri näitus „Vajudes läbi“
Emajõe Suveteatri „Tagahoovish“, Vanemuise „Roosi nimi“, Müüdud Naeru „Saaks veel Eestissegi“
Münsteri linnaruumiprojekt „Skuptuur. Projektid“
Mängufilm „Valerian ja tuhande planeedi linn“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht