Sel reedel Sirbis meelemürgid

TIIT PALU. … arg näitleja, kes laval …
Kord joovastust tundnud näitleja teab: realism on ainult promilli puudus veresoones; kui see puudus ületada, kaob ka realism ning avanevad väravad imelisele kiirteele.
Teatri ja alkoholi juured on pikad ja paralleelsed, nad ühinevad ajaloo hämarikus. Uurijate teateil on teater saanud alguse viljakusriitusest, mille käigus joobes hõimuliikmed jumalatega kokkuleppe nimel laulsid ja tantsisid, maske ja rekvisiite kandsid, dekoratsioone püstitasid ja kaunistasid, astusid vahekorda esivanemate hingedega ja omavahel.

PAAVO MATSIN: Pearu, vala!
Endine klassikute kammerteenri kammerteener tutvustab oma alkoholikontseptsiooni ning manab esile pildikesi promillidega minevikust.
Vaateid alkoholile on inimestel servast serva ja kui mõnikord satud kuulma oma kontseptsiooniga sobivast käitumisest, tunned solidaarsust. Lugesin kunagi kuskilt, et kuulus laululooja Serge Gainsbourg (supererootilise armulaulu „Je t’aime“ ja paljude muude autor), legendaarne geniaalne jota, tavatses puhata nii, et võttis lapsed (need olid tal Jane Birkiniga) ja läks lihtsalt nendega kuhugi hotelli jooma. Mäletan, et mõtlesin siis, et kui oleks piiramatult raha, sulguks ka ise kuhugi luksuslikku hotellituppa nagu mõni vananev Pariisi staar ja alustaks aegsasti aeglase ja stiilselt rituaalse „põletusmatusega“.

MART NIINESTE: Muusikaelu känguks alkoholita
Istusime sõbraga levikas ja arutasime maailma asju. Jõudsime järeldusele, et alkoholiprobleem on peamine, mille noor inimene pungilt saab. Meiegi vestlust õlitas nullkraadine Baltika. Kergematest kesva- ja marjamärgadest ning tummisemastki tuliveest on aga meil läbi imbunud kogu muusika. Vahet pole, mitu püramiidi on vaataja silmades – füüsikaseadused kehtivad, lihtsalt margid muutuvad.

TOOMAS VINT: Juua või mitte juua?
Aastatega on maailm kohutavalt muutunud, ent toonased müüdid ja legendid on jäänud. Praegusedki loojad ihkavad elustiili, mis eeldab seikluslikkust ja normidest üleastumist.
Arvan, et küsimust „juua või mitte juua?“ on lahendada püüdnud lugematu hulk loomingulisi inimesi, kes ekslevad oma ning tegeliku maailma vahel. Kui nad õige tihti ei suuda joobnuna karmi tegelikkust tegelikkuseks pidada, siis vangutab nii mõnigi kõrvalseisja pead ja pomiseb: „Mis neist boheemlastest muud loota või oodata.“

MARGUS OTT: Joodikud
Alkoholism on sõltuvus,  korraga nii füüsiline, psüühiline kui ka sotsiaalne. Füüsilise küljega tegelevad narkodispanserid ja kainestusmajad. Kainestusmaja ei tegele probleemiga, vaid ainult selle teatud tagajärgedega, sunniviisiliselt ja lühiajaliselt. Narkodispanserisse võõrutusravile lähevad jällegi ainult need, kes seda ise tahavad (olgu omal algatusel või lähedaste veenmise peale), see maksab palju ja selle tulemuslikkus ilma alkohooliku psüühikat tõsiselt kaasamata on küsitav.

TUUL SEPP, SIIM SEPP: Surmav sõltuvus, mida ühiskond ei teadvusta
Tänapäeval teame kõik, et alkohol ja tubakas on meile ohtlikud ja nende tarbimist tuleb hoolega reguleerida. Keegi ei tule selle pealegi, et ühiskond võiks suunata lapsi endale neid sõltuvusi tekitama, isegi kui see annaks ettevõtjatele majanduslikku kasu. Tervis ennekõike. On aga sõltuvus, mis on suurema osa epideemiatena levivate krooniliste haiguste taga ja põhjustab enneaegset suremust. Just see kujundatakse välja lapseeas, aga reguleerimise katsetele vaadatakse ühiskonnas viltu. See on suhkrusõltuvus.

RIINA RAUDNE: Eesti alkoholipoliitika
Valitsuse otsused, mis muudavad alkoholipoliitikat ja meie alkoholikeskkonda tervikuna, annavad suurema tulemuse, kui üksikute inimeste probeemidele lahenduste otsimine.
Kõige lihtsam on alustada suure pildiga. Ja alustada klišeedega. Alkohol on ajalooline küsimus, öeldakse. Eks ikka ole inimesed kääritatud jookidest või muudest ainetest meeleseisundi muutust otsinud. Tõsi ta on. Aga oluline on samas ka välja tuua, et mitte kõik inimesed kõigis ühiskondades ei ole alkoholi joonud, ja et enamik ühiskondi on ajalooliselt proovinud erinevate meetoditega alkoholi joomise tagajärgi kontrollida. Alkoholi tarbimise tase (näiteks 10 liitrit elaniku kohta) ühes riigis ei ole naturaalne asjade seis, mis tuleneb riigi kliimast, inimeste dispositsioonist ja ajaloost. Kui kaevata, võib välja tulla, et sajand tagasi joodi elaniku kohta alla 4 liitrit ning et naised igapäevaselt joomisest osa ei võtnud. Kuivõrd joomine üldse igapäevane oli.  Erinevate riikide alkoholi ajalugu uurides tuleb hoopis välja, et alkoholitarbimise tase on enim seotud alkoholi müügile, reklaamile ja müügikohtade arvule seatud reeglitega ning müügireeglite muutudes on paljudes riikides nähtud, et alkoholi tarvitamise tase ja sellega seotud kahjud muutuvad.  Näiteks võib tuua Soome alkoholitarbimise muutumise läbi 20. sajandi.

Disainihariduse revolutsionäär Martin Pärn. Ene Läkk intervjueerib Eesti disainiauhindade 2016. aasta disainihariduse preemia pälvinud Martin Pärna. MARTIN PÄRN: „Me lahendame tihti pseudoprobleeme, mis on püstitatud inertsist. Ülikool võiks olla uute ideede katsetamise ja visioonide loomise koht.“

Sõna kurjuse ja nalja piiril. Maria Juur intervjueerib Ameerika luuletajat ja juristi Vanessa Place `i. Novembris külastab Vanessa Place esimest korda Eestit, et NU performance’i-festivali raames ette kanda vägistamiskultuuriteemaline performance „Kui tahaksin su arvamust teada, eemaldaksin su huultelt teibi“ („If I wanted your opinion, I’d remove the duct tape“).

Kuidas kujutada haavatavat superkangelast? Tristan Priimägi intervjueerib Alain Gangoli ja Jean-Loup Felicioli, kes suutsid oma täispika animadebüüdiga „Kass Pariisis“* jõuda välja täispika animafilmi Oscari nominatsioonini. Nüüd on nad poolehoidjaid kogumas oma teise pika filmiga „Fantoompoiss“. Selle nimitegelasel on võime lahkuda oma kehast ja ta hakkab veidi film noir’likus fantaasialoos ajama kuritegeliku Katkise Näoga Mehe jälgi New Yorgis.

HENRIK EHTE: Eesti autori võimalused muusikaäris
Eestis tuleb ületada arusaam, et siin ei ole võimalik helilooja ja artistina elatist teenida. Kui üks hull võtabki pähe soovi pühenduda oma karjäärile, siis võib ta tugineda loomemajanduse ökosüsteemile. Seejuures saab ettevõtmise mitmel moel tulusaks teha. Tärkava talendi tee võiks lihtsustatult olla järgmine: õpi muusikat, kirjuta lood, moodusta ansambel, esine konkurssidel, käi laulukirjutajate laagris, leia mänedžer, tooda ühisrahastuse või kultuurifondi toetusel album, esitle, levita ja müü plaati, astu üles esitlusfestivalidel, teeni firmaürituste pealt, sõlmi sponsorilepinguid, müü fännitooteid. Kui oled kohalikus mastaabis läbi löönud, siis asu piiritaguseid riike vallutama.

Arvustamisel
Roosi tänav Tartus
Mängufilm „Teesklejad“
Jaak Alliku „Kihnu Jõnnist Savisaareni“
Jelena Ahtjorskaja „Paanika kohvris“, Tamur Kusnetsi „Puud kasvavad kõigile“ ja Mathias Énard’i „Varaste tänav“
Juntae TeeJay Hwangi näitus „Sinine lõhekala“ ja David Kennedy Cutleri „Sunnitud lahkumine“
Rahvusvahelise grupi Mago „InTime“ ja R.A.A.A.Mi ja Vaba Lava „Ma pigem tantsiksin sinuga“