Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis liikuvad pildid, globaalsed probleemid, puudega inimesed ja väikerahvad. Sirbi vahel Keele Infoleht.

TEET TEINEMAA: Teooria on surnud! Elagu teooria?
Mõni aeg tagasi sattusin filmiajakirjanike listis huvitava arutelu peale. Loodan, et mulle ei panda pahaks, kui ma seda vestluse siinkohal lühidalt visandan. Listis jagati liikmetele lugemiseks üht pikka ja põhjalikku filmiarvustust. Jagaja kiitis lugu kui interpretatsiooni meistriklassi, tõdedes siiski, et autori valitud teoreetiline raamistik määrab osalt ära ka artikli sisu. Teine liige võttis kriitilisema seisukoha, väites, et nii teoreetiline lugu kaldub pigem ilukirjanduse kui teaduse valdkonda. Kolmas lisas, et ideaalkujul on metoodika ehk teooria sihipärane rakendamine nagu vahe nuga, mis lõikab ühtmoodi läbi nii soojast võist kui ka karastatud terasest. Teisisõnu: uurimisobjekt ei tohiks avaldada rakendatavale teooriale mingit mõju.

TÕNU KARJATSE: Tallinna filmilinnak – kellele ja milleks?
Aastaks 2019 on Tallinnas Koplis Läänemere piirkonna moodsaim filmistuudio. Seda usuvad Eesti filmitootjad, kes on koondunud tänavu juulis asutatud Tallinn Film Wonderland OÜ alla: Allfilm, Taska Productions, Nafta Films, Stellar, Kinosaurus, Filmivabrik ja MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster, kuhu kuulub 17 filmitootjat. Vaja on kuus miljonit eurot, kuid algkapital on olemas: miljon eurot EASi toetust ja osanike enda panus.

KASPAR VIILUP: Kuidas filmid Eestis kinno jõuavad?
Eestlasel on kinoga oma side. Külmas ja pimedas kliimas on see ikka osa inimeste elust, kuid nüüd on kontakt liikuva pildiga muutunud aasta-aastalt aina lähedasemaks. Mullu avati kunagine eliitkino Kosmos IMAX moodsal ja tänapäevasel kujul, kobarkinode maadlustandem Apollo ja Forum sai sellega juurde uue võistleja.
Ilmselt osalt ka Kosmose tuleku tõttu kasvas kinokülastuste arv 2015. aastal ligi 400 000 võrra, 2,6 miljonilt kolmele miljonile. Suur number näitab jätkuvat huvi, varem oli kinomaastikul pigem pakkumise defitsiit. Sellise vaatajanumbri põhjal käiks iga eestlane justkui kaks korda aastas kinos, põhiliste kinolinnade Tallinna ja Tartu kontekstis teeb see aga veelgi enam seansse per capita. Hämmastav.

KASPAR VIILUP: Kuidas jõuavad filmid Eestis kinno?
Eesti levimaastik on kirju ja mitmekesine, aga muret teeb filmide rohkus ja tihe konkurents.
Eestlasel on kinoga oma side. Külmas ja pimedas kliimas on see ikka olnus inimeste elu osa, kuid nüüd on kontakt liikuva pildiga aasta-aastalt aina lähedasem. Mullu avati kunagine eliitkino Kosmos IMAX moodsal ja tänapäevasel kujul, kobarkinode maadlustandem Apollo ja Forum sai sellega juurde uue võistleja.

RAIVO SOOSAAR: Vabakaubandus: üle kardetud ja üle kiidetud
Vabakaubanduse ja globaliseerumise üle peetavas väitluses võib sagedasti kogeda, et ei suudeta süüvida teise poole argumentidesse ning räägitakse üksteisest täiesti mööda. Ühelt poolt on palju kaubanduse liberaliseerimise pooldajaid, kes ei adu kõiki sellega kaasnevaid probleeme. Teisalt on ohtralt globaliseerumise vastaseid, kes ei oska näha võimalusi, mida vabakaubandus endas kätkeb. Hiljuti ajakirja Economist vahel ilmunud põhjalikku eriväljaannet globaliseerumisest võib seejuures pidada suhteliselt tasakaalustatuks.  Globaliseerumisvastaste argumente tuuakse seal üksjagu ning neid käsitletakse respektiga, kuid vabakaubanduse kriitika on siiski mõnevõrra teravam ja mitmekesisem.

LAURI LAANISTO: Kliima muutub, aga ehk muutuvad ka ajad …
Sellal kui Donald Trump paneb kokku meeskonda, mille üks valimistel välja kuulutatud eesmärke on USA taganemine Pariisi kliimaleppest, mille USA ratifitseeris koos Hiinaga 3. septembril ja mis jõustus 4. novembril, leiavad Ameerika Ühendriikide mõjukaimate kohtusaalide ja advokaadibüroode nõupidamissaalides aset tõsised arutelud, mis võivad viia ühe suurema ühishagini (class action lawsuit) maailma ajaloos – ja seda just kliimamuutuste asjus.

AIMAR VENTSEL: Islami teadmamehed ja nende klišeed
Islamist on Eestis viimastel aastatel palju räägitud ja kirjutatud. Kus on nõudlus, seal on ka pakkumine. Esile on kerkinud kodumaiseid nn islamieksperte, kel on alati põhjapanev vastus igale küsimusele islamist, moslemitest, islamismist ja tsivilisatsioonide konfliktist. Neid arvamusi on lõbus lugeda, ent paraku loovad need vildaka ettekujutuse nähtustest, millest meil teadmisi on minimaalselt. Moslemite ja islami kohta on liikvele läinud ja kujundavad üldist arusaama mitmesugused ebatõed.

Jaan Undusk: Mats Traadist ja hirmsast tahtmisest
Et olla maa- ja mullalähedane kirjanik, tuli enne Kassiopeial ära käia. Ja mitte ainult Kassiopeial, vaid ka Moskvas.
Alustuseks midagi elementaarset: mitte ükski nimekas eesti poeet ei ole avaldanud nii palju luulekogusid kui Mats Traat ja mitte ükski tuntud prosaist ilmselt nii palju romaane kui tema. Selles tohutus ja samas üllatavalt nivookindlas tekstikorpuses võib ära eksida igaüks, niisiis antagu andeks, kui ka mina.
Kahekümne aasta eest pani Jaan Kruusvall paberile mõtte, mis tundub olevat tähendusrikas: „Traat on esijoones luuletaja-kirjanik iseenda jaoks.“ Traat ei ole Kruusvalli meelest kirjutanud avalikkuse tarbeks, ta olla oma tekstid loometöös lihtsalt „üles leidnud“, aga ta pole kunagi palunud hakata meil nende lugejaiks.

LIINA PAALES: Kuulmisvõimetus ja muusika. Mida me teame kurtidest ja muusikast?
Esialgu võib kuulmisvõimetuse ja muusika ühisosa leidmine tunduda absurdne. Võiks hüüatada, et kuidas üldse saab seostada muusikat kurtide kõrvadega. Kuuljate enamuskultuuris näib lausa loogikavastane ühendada kurtide rahvarühma helide ning viipekeeli muusika ja laulmisega. Argiarvamuse järgi on muusika kuulmisvõimetuile kättesaamatu ja seepärast ka mõistetamatu. Tegelikult see päris nii ei ole.

MARI-LIIS SEPPER: Soo ja puude ristumisest feministlike puudeuuringuteni
Mitmes mõttes sarnaneb puue kui kategooria soo ja rassiga, sest ka puude alusel püütakse inimesi liigitada. Siit tekib küsimus, kui palju põhineb liigitus bioloogial ja mil määral on see sotsiaalselt konstrueeritud.
„Kui kirjutada, siis mitte enam vabandavalt positsioonilt voodis, kus ma perversse sandina laman, vaid oma eluõiguse eest seisva olendina. Alati vabandada oma olemasolu pärast – see on mind ära tüüdanud.“ See on väljavõte veebipäevikust, mida peab end seksuaalvähemusse kuuluva vaimse sandina (ingl queer cripple) identifitseeriv feministlik autor, kelle haigus – bipolaarne häire – on üks teemadest, mille kohta ta tihti eneseirooniliselt ja humoorikalt sõna võtab.

IIRIS VIIRPALU: Teater annab hääle
Poolas Wrocławis 14. X kuni 13. XI korraldatud festivali „Teatriolümpia“ alaprogramm „Rohkem kui teater“.
Maailma teadaolevalt esimene professionaalsete pimekurtidest näitlejate teatritrupp Nalaga’at (’puudutaʻ) loodi Tel Avivis 2002. aastal. Teatris tegutseb 11 näitlejat, kellest enamikul on geeniveast tingitud, kurdina sündimise ja nägemise järkjärgulise kaotusena avalduv Usheri sündroom. Näitlejad suhtlevad puudutuste abil. Teater sündis eesmärgiga lõimida pimekurdid ühiskonnaga ja anda neile võimalus end loominguliselt väljendada, publik aga saab selles teatris erilise tähendusliku kogemuse.*

ANNA-LIISA UNT: Ostja turg
Meie elukeskkond on täpselt selline, nagu oskame tahta: kui olla tellijana teadlik, toob ühiselt ideaalse tulemuse nimel pingutamine parema tulemuse. Kui lepitakse alandlikult ja kaasa mõtlemata ei-tea-millega, pole mõtet süüdlast kaugelt otsida.

TRIIN TALK: Kõige kestlikum on panustada olemasolevatesse majadesse
Sel aastal on riigikontroll koostanud tühjade majade kohta kaks olulist auditit, kus lühidalt öeldakse järgmist: ohtlikke hooneid on palju ja omavalitsused ei jõua nendega tegeleda, omavalitsustel endil on liiga palju maju ja üha enam jääb neid pärast haldusreformi üle.

ART LEETE: Hämaruse rahvad. Tsilma jõe suudme rahva passioon
Novgorodlased asutasid Tsilma jõe suudmesse küla Ivan Julma ajal 1542. aastal. Usttsilmalaste peamised tegevusalad on traditsiooniliselt olnud jaht ja kalapüük, vähem parvetamine, põllumajandus ja loomakasvatus (sealhulgas põhjapõdrakasvatus). Samuti on Tsilma jõel ammusest ajast hästi arenenud hobusekasvatus. Kohalik usttsilma tõug on väga vastupidav ja visa

Keele Infoleht. Kelle asi on Eesti riigis isiku-, koha- või ärinimi?

 Arvustamisel
Kirjandusvõistluse „BestSeller“ kolm võidutööd: Marek Kahro, Helga-Johanna Kuusleri ja Reelika Lootuse romaan
VAT-teatri „Revolver“ ja „Genesis remiks“ Sõltumatu Tantsu Laval
Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss
Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus „Südamepekslemine“
Kontsert „Sven Grünberg 60“
Maria-Kristiina Ulase joonistuste näitus „Midagi on õhus“
 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht