Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis pagulaskriisist mitme nurga alt.

EPP ANNUS: Dialoogitusest

Minu valitud teema kõlab pessimistlikult: tahan mõelda dialoogituse põhjuste üle. Miks on vahel nii raske jõuda dialoogini? Alljärgnevalt väidan, et kultuuride ja kogukondade dialoogituse põhjust tuleb otsida kultuuriliste kujutelmade sfäärist. Kahe inimese dialoog ei ole võimalik, sest suhtlussituatsioonis osalevad alati ka teised, isegi kui nad füüsiliselt kohal ei viibi. Selgitan edaspidi, mida ma pean silmas kultuuriliste kujutelmade all, aga alustama pean essentsialismi mõistest.

Theodora Dragostinova: KAS PAGULASED VÕI IMMIGRANDID? Euroopa pagulaskriis ajaloolises perspektiivis

Viimastel kuudel on nii poliitikud, ajakirjanikud kui ka tavalised inimesed üle kogu Euroopa kirglikult vaielnud selle üle, mida nimetatakse kas Euroopa pagulas- või siis rändekriisiks. On kasutatud väljendeid nagu „üleujutus““, „invasioon” ja „inimsülemid”. Euroopasse on 2015. aastal saabunud ligi miljon inimest ning paljud eurooplased on mures nende uute rahvahulkade lõimimise pärast. Nad näevad probleemsena seda, et migrandid vajavad Euroopa jätkuva majandusliku ebakindluse ajal riigilt tugevat toetust. Mõned eurooplased kardavad sedagi, et nad ähvardavad Euroopa kultuurilist ülesehitust, sest enamiku uustulnukate islami usk väidetavalt sellega ei sobitu. See on pingestanud Euroopa Liidu ühtsust ning sütitanud debati Lääne- ja Ida-Euroopa erinevuse üle.

Valle-Sten Maiste Intervjuu Toomas Pauliga: Kelle kontrolli all on lapsed, selle kontrolli all on tulevik.

Toomas Paul: „Rahvasterändamine pole uus fenomen, vaid elusolendite endastmõistetav ümberpaiknemine. Kui Euroopas sündis inimesi liiga palju, valgus suur hulk iirlasi ja teisi Põhja-Ameerikasse.“

LIISI LAINESTE: Pagulaskriis internetis

Mõned teemad, iseäranis need, mis puudutavad rahvustunnet, rassi, sugu, mõnel juhul ka religiooni ja muid inimeksistentsi ja -identiteedi teemasid, on alati ja igal pool sütitanud tuliseid diskussioone. Kuigi rahvus jm identiteedikategooriad on aja jooksul muutunud ähmasemaks ning piir meie ja nende, oma ja võõra vahel on pigem pideva taasmääratlemise küsimus kui selgepiiriline lõplik otsus, leidub hetki, mil seisukohtade polariseerumine käivitub uuesti ettearvamatu hooga. 2015. aasta pagulaskriis on üks sellistest või osa pikemast sündmuste ahelast, sest tegemist on protsessiga, mille lõppu veel niipea näha ei ole.

MERLE KARRO-KALBERG: Ei kaeve, ei varjendeid

Varjendite ehitamise asemel oleme otsustanud panustada keskmaa õhutõrjesse.

Ma ei ole sõda näinud. Olen üles kasvanud rahus ning sõjast tean raamatute, filmide, raadiomeenutuste ja vanaema mälestuste kaudu. Kuid sellest piisab, et kannatus, mida ma ise kogenud pole, tekitaks kabuhirmu.

Ukraina sõja puhkedes paar aastat tagasi fantaseeriti ikka seltskondades stiilis „aga kui see juhtuks Eestis?“. Peaaegu 85 protsenti neist vestlejatest tegi salaja plaane, kuhu, kelle kaasabil ja kuidas relvakonflikti puhkedes Eestist pageda. Kainelt järele mõeldes pole ma ka kindel, kuhu ja kuidas siin varjuda olekski.

ARTUR ÜMAR: On siis oluline ajutine kasum või pärand?

Patarei merekindlus arvati 14 Euroopa kõige ohustatuma mälestise hulka.

Mälestis ilma funktsioonita on surnud asi, laip. Selle uues funktsioonis kasutuselevõtt toob juba eos kaasa probleeme, erinevaid rõhuasetusi ja küsimusi, ning eeldab kompromisse. Siinkohal tasub meenutada demokraatliku ühiskonna põhialuseid, et riik on rahva jaoks, mitte rahvas riigi jaoks ja muinsuskaitse mälestiste jaoks, mitte mälestised muinsuskaitse jaoks. Aga mis saab, kui muinsuskaitsest üksi ei piisa?

TÕNIS KAHU: Päris Bowie

Saab öelda, et mõneti on David Bowie lugu nüüd suletud. Kusagil jätkab uuenenud hooga oma elukujutlus Bowie’st kui klassikust, kellel on head laulud, kes pakkus midagi korraga paljudele ja igaühele. See on popstaari saatus kapitalismis – ta peab olema normaalsusse tõlgitav statistiline ühik. Nii ongi, et ametlikud järelehüüded ei oskagi temast rääkida teisiti kui tarbijavalikuid innustava paljususe kaudu – mitmeplaaniline, mitmekihiline, mitmekesine. Aga varem või hiljem tuleb küsida ka rumalaid küsimusi, eeskätt seda ühte: kuidas ja kust leida üles päris Bowie?

 

Eesti Kontserdi residenthelilooja Mirjam Tally

Jaak Aaviksoo TTÜ tulevikust

Intervjuu Eesti esimese asemantilise romaani autori Jaan Maliniga

Kõige ilusam sõda „Roosiromaanis“

 

Arvustamisel

Muusikaline aastavahetus: „Kirikupühad Maarjamaal“, V BachFest ja ERSO

Mängufilmid „Star Wars. Jõud tärkab“ ja „Vihane kaheksa“

Märt Lauri romaan „Lahustumine“

Kristel Mägedi luulekogu „Mitteelamise kunst“

Halévy „Juuditar“ Mannheimis

Meelejats – CD „Now I Know“

Näitused „Ekspeditsioon „Wunderlich“. 11 sisearhitekti“ arhitektuurimuuseumis, „Ants Laikmaa. Vigala ja Capri“ Kumus ning Edith Karlsoni „Vox populi“

Rakvere teatri „Must prints“ ja „Sina maga, mina pesen nõud“ ning VAT-teatri „Klaasist loomaaed“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht